Läänemere põhjas on tohutu mürgivaru, mille ülestõstmine on võimatu

 (69)

Läänemere põhjas on tohutu mürgivaru, mille ülestõstmine on võimatu
Foto: Siim Lõvi

Läänemere põhjas lebab kümneid tuhandeid tonne erinevaid keemiarelvi, laskemoona, lennukipomme ja kanistreid, mis sisaldavad mürgiseid ja söövitavaid gaase ja muid ühendeid. Läänemeremaad üritavad nüüd uurida, kui suurt kahju keskkonnale sõjalised jäätmed endast kujutavad.

Erinevaid sõjategevusega seotud objekte on merepõhjas üle 500 000, teatas Helsingi ülikooli VERIFIN-i instituudi juhataja professor Paula Vanninen ajalehele Uusi Suomi.

„Eriti Saksamaa pandi venelaste käsul pärst sõja lõppu erinevat sõjavarustust merre uputama. Alguses pidi see kaugemale viidama, aga nendest lahtisaamisega oli kiire,“ rääkis Vanninen.

Läänemeremaade eelmisel aastal alguse saanud Chemsea projekti raames otsitakse merre uputatud laskemoona ning uuritakse setete ja vee kvaliteeti relvade uputamiskohtades. Helsingi ülikooli teatel on uputamisalade ümbrusest juba leitud lahingumürkide lagunemisprodukte ja näiteks Bornholmi uputamiskohas on avastatud arseeni sisaldavate kemikaalide märkimisväärne levimine.

Chemsea projekti eesmärk on uurida, kas lekked võivad olla inimestele kahjulikud. Näiteks võidakse kaaluda piirkondlikku kalapüügikeeldu, kui piirkonnast püütud kalad sisaldavad ohtlikul määral kemikaale.

Loe veel

Kalapüügi keelamine teatud piirkondades võib olla võimalik,“ ütles Vanninen. „Esimesi tulemusi saadakse alles 2014. aastal, aga et praegu ei ole andmeid nendes piirkondades kalapüügi kahjulikkuse kohta, ei taheta veel keelama hakata.“

Keskkonnakahjude uurimine on Vannineni sõnul praktiliselt ainuke võimalus, sest lahingumürkide ülestõstmine merepõhjast ei ole realistlik. Relvade ülestõstmine on Vannineni sõnul täiesti võimatu ülesanne, mis võiks põhjustada suuremaid keskkonnakahjusid, kui ainete merepõhja jätmine.

Kas mürkide lekkimine võib intensiivistuda? Vannineni sõnul ei tea seda keegi.

„Relvad on 60 aastaga roostetanud ja mürgid on hakanud lekkima. Aga seda ei oska keegi öelda, kui pikalt nende ainete lekkimine sealt võiks jätkuda,“ ütles Vanninen.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare