Küsitlus: vaid 31 protsenti sakslastest leiab, et Saksa sõdurid peaksid Poolat ja Balti riike Vene rünnaku korral kaitsma
Küsitluse viis selle aasta märtsis läbi arvamusuuringute instituut TNS Emnid Bertelsmanni fondi ja Varssavi avalikkussuhete instituudi tellimusel.
Enamik sakslastest leiab, et Venemaa president Vladimir Putini juhtimisel ei ole rahvusvaheliselt usaldusväärne partner. Vaid 18 protsenti peab Saksa-Vene suhteid headeks.
Halval suhtumisel Putinisse ei ole aga mingit märkimisväärset mõju Venemaa üldisele mainele sakslaste hulgas: umbes kaks kolmandikku sakslastest aktsepteerib venelasi, kes tahavad pikaajaliselt Saksamaale elama asuda (61 protsenti, 2013: 59 protsenti), venelasi kolleegidena (69 protsenti, 2013: 65 protsenti) või naabritena (65 protsenti, 2013: 60 protsenti).
Saksamaa energiamajanduse tihedat seotust Venemaaga peab 55 protsenti küsitletutest pigem negatiivseks. Ka Venemaa sõjalist sekkumist Süürias peab enamik küsitletud sakslastest (66 protsenti) negatiivseks.
Saksa liiduvalitsuse poliitikat Venemaa suhtes Vene-Ukraina konflikti arvesse võttes peab 44 protsenti küsitletutest asjakohaseks. 46 protsenti on Venemaa-vastaste majandussanktsioonide säilitamise poolt. Siiski on vaid 16 protsenti vastanutest sanktsioonide karmistamise poolt ja 27 protsenti leiab, et sanktsioone peaks leevendama.
Sakslased ei pea Venemaad Saksamaale sõjaliseks ohuks (2015: 51 protsenti, 2016: 56 protsenti). 49 protsenti vastanutest ei poolda NATO alaliste vägede paigutamist Poolasse või Balti riikidesse, selle poolt on 40 protsenti küsitletutest. Kui Venemaa peaks Poolat või Balti riike ründama, sooviks vaid 31 protsenti küsitletutest, et Saksa sõdurid neid riike kaitseksid. 57 protsenti on selle vastu ja 12 protsenti ei oska vastata.
