Demokraatiat kaitseks 16 protsenti küsitletutest ning 41 protsenti ei osanud vastata, vahendab RIA Novosti.

Seda, et alates 1991. aasta augustist on riik liikunud vales suunas, leiab 41 protsenti venemaalastest. Õigel teel ollakse 33 protsendi arvates ning 28 protsenti ei osanud vastata.

Ligi kolmandik vastanutest (30 protsenti) hindab 1991. aasta augusti sündmusi traagilisteks, riigi ja rahva jaoks hukatuslikke tagajärgi omanuiks. 35 protsenti küsitletutest nimetas seda vaid episoodiks riigi kõrgema juhtkonna võimuvõitluses. NLKP võimu kukutanud demokraatliku revolutsiooni võiduks peab neid sündmusi vaid kaheksa protsenti venemaalastest. Vastata ei osanud 27 protsenti.

Pool vastanutest (50 protsenti) ei osanud riikliku erakorralise olukorra komitee (putšistide) tegevusele hinnangut anda. Negatiivselt hindab neid 35 protsenti küsitletutest ja positiivselt 16 protsenti. Selles, et putšistidel oli õigus, on veendunud 15 protsenti venemaalastest ning nende vastaste seisukohtade õigsuses 13 protsenti.

Ööl vastu 19. augustit 1991 moodustasid Mihhail Gorbatšovi reformipoliitika ja uue liidulepingu vastu olnud riigi kõrgema juhtkonna liikmed Nõukogude Liidu riikliku erakorralise olukorra komitee. 19. august läks ajalukku kui augustiputš: sel päeval tehti katse Gorbatšov presidendi kohalt kukutada ja riik vanadele rööbastele tagasi viia.

Vene NFSV ülemnõukogu ja valitsuse hoone (Valge Maja) juurde saabus mõnikümmend tanki. Vastupanu putšistidele juhtisid Vene NFSV president Boriss Jeltsin ja Venemaa juhtkond. Jeltsin allkirjastas ukaasid nr 59 ja 61, milles kuulutati erakorralise olukorra komitee moodustamine riigipöördekatseks ning Nõukogude Liidu täitevvõimuorganid, sealhulgas jõustruktuurid allutati Vene NFSV juhile.