Küsitlus: Krimmi hõivamine on venemaalaste jaoks suurem uhkuseallikas kui kosmose hõlvamine

Peamine ajaloosündmus, mis kutsub venemaalastes esile uhkust, on võit Suures Isamaasõjas (83 protsenti), selgub Levada keskuse uuringust.

Teisel kohal on Krimmi naasmine Venemaa koosseisu (43 protsenti). Varasemates küsitlustes on teisel kohal olnud „riigi juhtiv roll kosmose hõlvamisel“ (41 protsenti), vahendab RIA Novosti.

Veel tuntakse uhkust vene kirjanduse üle (36 protsenti), „riigi muutmise üle nõukogude ajal üheks juhtivaks tööstusriigiks maailmas“ (35 protsenti) ja Venemaa teaduse saavutuste üle (32 protsenti).

Uhkuse allikad on ka „Vene relvade kuulsus“ (26 protsenti), „vene inimese moraalsed omadused – lihtsus, kannatlikkus, püsivus“ (23 protsenti), suured Vene maadeuurijad (19 protsenti), võitlus mongoli-tatari ikkega (14 protsenti) ja „eesrindlik kord, nõukogude klassivaba ühiskond“ (üheksa protsenti).

18 protsenti küsitletutest tunneb uhkust riigi olukorra stabiliseerumise üle president Vladimir Putini valitsemisajal ja majanduskasvu üle.

Venemaalaste häbi ja valu on endiselt seotud sellega, et „me oleme suur rahvas, rikas maa, aga elame igaveses vaesuses ja korraldamatuses“ (54 protsenti). Nõukogude Liidu lagunemist elab valusalt üle 33 protsenti vastanutest. Häbi teeb ka „kommete jämedus, matslus, austuse puudumine teineteise vastu“ (24 protsenti).

Häbi kutsuvad venemaalastes esile veel repressioonid ja terror 20. sajandi alguses (22 protsenti), krooniline mahajäämus läänest (20 protsenti), perestroika tulemused (18 protsenti), „meie tuimus, inertsus, laiskus“ (14 protsenti) ning „piiratud, ebakompetentne, kasuahne võim“ (11 protsenti).