Küsitlus: enamik ukrainlasi on unitaarriigi ja ühe riigikeele poolt
Enamik ukrainlastest on ühe riigikeele, Euroopa orientatsiooni ja unitaarriigi poolt, kuid NATO liikmeks astumise vastu, selgub Razumkovi keskuse sotsioloogiateenistuse ja sotsioloogilise grupi Reiting uuringu tulemustest, vahendab UNIAN.
Referendumist, mis puudutaks ukraina ja vene keele staatust, riigi võimalikku föderaliseerimist, võimalikku Euroopa Liitu, Venemaa juhitavasse tolliliitu ja NATO-sse astumist, võtaks kindlasti või pigem osa 82,7 protsenti küsitletutest.
Kui võtta arvesse nende vastused, kes on valmis referendumist osa võtma, siis oleksid referendumi tulemused järgmised: 71,4 protsenti oleks unitaarriigi poolt (17,1 protsenti vastu), 59,5 protsenti oleks ukraina keele kui ainsa riigikeele poolt (36,5 protsenti vastu), 59,2 protsenti toetaks astumist Euroopa Liitu (23,9 protsenti tolliliitu), kuid vaid 39,5 protsenti kiidaks heaks Ukraina NATO-sse astumise (45,9 protsenti oleks vastu).
Kui võtta arvesse kõik vastanud, siis oleks föderaalriigi poolt 16,7 protsenti vastanutest ning 69,3 protsenti oleks detsentraliseeritud võimuga unitaarriigi poolt.
56,5 protsenti kõigist vastanutest olid selle poolt, et ainsaks riigikeeleks jääks ukraina keel, kuid vene keelt võiks vabalt kasutada. 37,6 protsenti oli valmis toetama varianti, mille puhul oleks riigikeeled nii ukraina kui ka vene keel.
Poliitilise assotsiatsioonileppe ja vabakaubandusleppe allkirjastamise poolt Euroopa Liiduga oli 60,4 protsenti vastanutest ja vastu 25,4 protsenti.
Venemaa, Valgevene ja Ukraina liitriigi loomist toetas 20,1 protsenti küsitletutest, vastu oli 70,5 protsenti.
Ukraina astumist Venemaa koosseisu Vene Föderatsiooni osana toetas vaid 7,5 protsenti vastanutest, vastu oli 84,8 protsenti.
Vaid 8,5 protsenti toetab oma koduoblasti astumist Venemaa koosseisu, 85,3 protsenti on vastu.
Küsitlus toimus 28. märtsist 2. aprillini Ukraina kõigis regioonides, välja arvatud Krimmis. Vastas 3011 üle 18-aastast inimest.
