Kui tõesti sõjaks läheb: kuidas algaks USA rünnak Põhja-Korea vastu? Esimese paari tunniga hukkuks sadu tuhandeid lõunakorealasi

 (178)

Kui tõesti sõjaks läheb: kuidas algaks USA rünnak Põhja-Korea vastu? Esimese paari tunniga hukkuks sadu tuhandeid lõunakorealasi
Kollaaž

Viimastel päevadel on sõjast Põhja-Korea vastu räägitud palju, president Donald Trumpi hiljutine tviit – et USA on sõjaks valmis, aga loodetavasti tõmbab Põhja-Korea diktaator Kim Jong Un siiski rahulikumaks – lisab hirmudele veelgi hoogu.

Kuidas see rünnak aga välja näeks ja mis tulemused sel oleksid? CNN küsis seda USA erusõjaväelase ja sõjanduseksperdi Jerry Hendrixi käest. On ilmne, et Hendrixil pole värskeimat infot otse USA vägede peakorterist, kuid asjatundjana oskab ta sõja esimesi samme siiski kirjeldada. Sõja tulemus otsustataks kohe selle esimestel minutitel, ütles ta CNN-ile, lisades, et esimesed USA sammud keskenduksid tõenäoliselt vajadusele teha kahjutuks Põhja-Korea õhutõrjesüsteemid ja vasturünnakumeetmed.

Et lüüa rivist välja Põhja-Korea tugevad maa-õhk-tüüpi õhutõrjerakettide varud, siirduksid esimestena sõjatandrile Ameerika F-22, F-35 ja B-2 tüüpi pommituslennukid, neil oleksid ilmselt abiks Jaapani ja Lõuna-Korea F15 ja F-16 hävitajad, ütles Hendrix. Ilmselt oleks oma roll täita ka mehitamata õhulaevadel.

Et sellist rünnakut korraldada, peaks USA ilmselt piirkonda lennukeid juurde tooma, ehkki praegugi on riigil hästimehitatud baasid Lõuna-Koreas: Osanis, kus seisavad F16 hävitajad ja Kunsanis kus hoitakse A-10 ründelennukeid. Raskem õhuvägi kutsutaks ilmelt kohale Guami saare sõjaväebaasist, seal on näiteks B-1, B-2 ja B-52 tüüpi pommituslennukid.

Loe veel

Samal ajal kui õhuväed Põhja-Korea kaitseliine tümitaks, asuks sõjalaevad Tomahawk-rakettidega Põhja-Korea tuumaarsenali kahjutuks tegema, et vältida kättemaksu ja vastulööke.
USA mereväel on Jaapanis 10 Tomahawkidega varustatud ristlejat.

USA võiks proovida ka küberrünnakuid, et vältida Põhja-Korea kättemaksu-tuumarünnet, ent usutavasti see taktika ainult pidurdaks rünnakut, mitte ei hoiaks seda ära. Omaette küsimus on, kust tuleks kogu vajalik sõjamoon, kuidas tagada USA armee varustatus.

Mis aga täpsemalt juhtuks? Küsimus pole mitte selles, kuidas Põhja-Koread rünnata, vaid selles, mis saab pärast rünnakut, ütles CNN-ile Joe Cirincione, tuumarelvade-vastase organisatsiooni Ploughshare Fund president.

On selge, et kohe rünnaku esimestel minutitel prooviks USA ja liitlased teha kahjutuks Lõuna-Koreale suunatud põhjanaabrite rakette. Siiski ei pruugi see midagi muuta, ning kohe rünnaku esimestel tundidel võiks sõjas hukkuda sadu tuhandeid lõunakorealasi. Kui aga sõda peaks tõesti jõudma tuumarelvade kasutamiseni, siis ulatuks ohvrite arv kümnetesse miljonitesse, tuleks arvestada ka Lõuna-Korea majanduse – see on muuseas maailmas suuruselt 11. kohal – hävinguga.

Analüütikud on ühel nõul, et praegu pole mingeid märke, et USA kavatseks tõesti ennetavat rünnakut alustada. Märkideks võiks pidada näiteks piirkonda kogutavaid sõjajõude, Lõuna-Koreas elavata USA kodanike evakueerimist, ristlejate kogunemist. Kindlasti tuleks plaanidest informeerida ka Hiinat. Samas, president Trump on öelnud, et „laual on kõik võimalused“.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare