Venemaa president kadus avalikkuse silmist märtsi alguses pea kaheks nädalaks, vallandades spekulatsioonide laine nii Venemaal kui mujal. Üksteist päeva räägiti võimalikest põhjustest, alustades vähist ja uue lapse sünnist ning lõpetades iluoperatsiooni ja koomasse langemisega.

Putin ilmus rõõmsatujulisena välja 16. märtsil Peterburis pressikonverentsil Kõrgõzstani presidendi Almazbek Atambajeviga. „Kuulujuttudeta oleks elu igav,“ ütles ta.

Doždi peatoimetaja Mihhail Zõgari raamat „Вся кремлевская рать“ paljastab aga, et salapärase kadumise peategelaseks ei olnud tegelikult president Putin, vaid hoopis Tšetseenia juht Kadõrov.

Sündmuste jada sai Zõgari väitel alguse 27. veebruari hilisõhtul opositsionääri Boriss Nemtsovi mõrvaga Kremli müüride ääres. Putin pidas juba mõrvaõhtul nõu julgeolekuteenistuse FSB ning siseministeeriumi juhtidega ja andis neile käsu teha koostööd riikliku uurimiskomiteega.

Järgmisel päeval tegi Putin kaks telefonikõnet: esimese Jordaania kuningale Abdullahile ja teise Abu Dhabi kroonprintsile Mohammed al-Nahyanile. Nemtsovi emale Dina Eidmanile saatis ta enne seda aga telegrammi, avaldades kaastunnet.

Kuid kuidas on Ühendemiraadid ja Jordaania seotud maha lastud Venemaa opositsioonipoliitikuga?Võimalik vastus on Ramazan Kadõrov.

Nimelt võeti Inguššias Nemtsovi mõrvaga seoses vahi alla mitu tšetseeni, nende seas Tšetseenia operatiivotstarbelisse brigaadi kuuluva polgu pataljoniülem Zaur Dadajev, kes kuulus ka Kadõrovi siseringi.

Tšetseenia Vabariigi pea läks paanikasse ja üritas Putinile helistada, kuid viimane ei võtnud tema kõnesid vastu. Järgmisel päeval teatas Kreml aga, et Putin autasustas Kadõrovit Austuse ordeniga. Segaduses Tšetseenia juhil ei tulnud muud pähe, kui võtta Putiniga ühendust läbi oma Instagrami konto.

„Ma olen äraütlemata tänulik Venemaa presidendile, Venemaa relvajõudude komandörile Vladimir Putinile,“ kirjutas Kadõrov. Või tegi seda mõni tema abilistest, kahtlustab raamatu autor.

Putin tugevdas 2007. aastal võimule saanud noore Kadõrovi positsiooni. Zõgari sõnul sai Kadõrov oma ametikoha kaks suurimat preemiat: tohutu eelarve ja vabad käed tegeleda oma vaenlastega nii, nagu ta heaks arvab.

Pärast Nemtsovi mõrva hakati Moskvas aga kahtlustama, et Kadõrovi ja Putini suhetes ei ole kõik enam korras.

Kadõrov, kes pidi ette võtma pika retke, muu hulgas läbi araabiamaade (Dubai ja Abu Dhabi) üritas jätkuvalt tulutult Putiniga ühendust saada.

Putin oli reisist Zõgari allikate kinnitusel teadlik, mistõttu võttis ta Nemtsovi mõrva järel viivitamatult ühendust Jordaania ja Araabia Ühendemiraatidega, et tagada Kadõrovile seal varjupaik, juhuks kui viimane osutub palgamõrva telliijaks.

See tähendaks, et Putin oli vahetult pärast Nemtsovi tapmist kindel, kes mõrva tellis ja selle eest maksis. Kadõrovit ei ole tänase päevani juhtunuga seoses üle kuulatud ning ta jätkab oma ametikohustuste täitmist.

Venemaa on pärast Nõukogude Liidu kokkukukkumist Tšetseenias maha pidanud kaks sõda. Zõgari sõnul on Tšetseenia tänaseni Venemaa lahtine haav, mille eest Kreml üritab hoolt kanda Kadõrovi-nimelise näolapi ja rahaga.

Vene ühiskonna psühhikat halvasti mõistev inimene võiks ette kujutada, et see on kompensatsioon tšetseenide tagakiusamise eest 1940ndatel ja 1990ndatel,“ märgib Zõgar.

„Kuid küsimus on milleski muus kui südametunnistuses,“ tunnistab autor. „Hirmuga segunenud ignorantsus, millega tegelemisel üritatakse Venemaal olla apoliitiline: „Mind ei huvita poliitika ja ma ei tea, mis Tšetseenias toimub.““

Samasugune silma kinni pigistamine toimub Zõgari sõnul ka Ukrainas. Putini sisering on lõpetanud Ukraina väärtustamise, kuna „see ei ole nende jaoks põhiprobleem“.

„Ametnikud räägivad omakeskis juba millestki muust. Kolmandast Tšetseenia sõjast.“