Pärast Teist maailmasõda oma kodudest lahkuma sunnitud ja pärast nõukogude aja lõppu tagasi tulnud krimmitatarlaste jaoks on telekanal kujunenud omamoodi vabaduse ja naasmise sümboliks. Ukrainale kuuluvas Krimmis oli suudetud luua puhtalt krimmitatari keeles uudiseid edastav organisatsioon. 

Pärast poolsaare hõivamist Venemaa poolt möödunud aasta märtsis tekkis tatarlastel aga koheselt probleeme uute võimudega. Nende poliitilist juhti Mustafa Džemilevit ei lastud enam riiki sisse ning jaanuarikuus otsis politsei läbi ka ATRi peakorteri. Krimmi isehakanud peaministril Sergei Aksjonovil oli selle kohta selge sõnum: „ATRi suguste kanalite tegutsemist Krimmi territooriumil ei saa me sõja ajal endale lubada.“

Märtsi lõpus pidigi kanal uksed sulgema. Peagi algasid aga läbirääkimised ja koostöö Ukraina uute võimudega. Infopoliitika ministeeriumi poolt aidati neil leida endale Kiievis uus stuudio, aitas ka krimmitatarlaste kogukond Ukrainas.

Ukraina riik ei ole ATRile rahalisi toetusi pakkunud, kuid siiski on peatoimetaja Isljamov siiski tänulik: „Ukraina andis meile sõnavabaduse ja see on kõige olulisem.“

Krimmist eemal tegutsemisest hoolimata kehtib ATRi Krimmi leviõigus 2022. aastani, seega on neil lootust sealsete elanikeni jõuda ka sealsete elanikeni.