„Pidupäeva ametlikult välja kuulutatud eesmärk on tõsta Eesti elanike enesehinnangut kodanikena, tugevdada Eesti kodaniku staatust ja aidata kaasa kodanikes kodutunde ja kodanikuvooruste kasvatamisele. See kõlab raskesti mõistetavana, aga valjult ja pateetiliselt. Mitte-eesti ringkondades võeti see kohe kriitiliselt vastu. Venekeelne osa Eesti elanikkonnast seostas selle pidupäeva otseselt kodakondsusseadusega, mis nõuab paljudelt kodakondsuse saamist naturalisatsiooni teel koos sellega seotud raskustega. Mis tekitas ka seni olemas oleva „hallipassimeeste“ - määratlemata kodakondsusega isikute probleemi. See tähendab, et tegelikult ei ole kõik nii ladus, nagu võimud tahaksid seda esitleda,“ kirjutab RIA Novosti.

RIA Novosti teatel on kodanikupäev tegelikult pidupäev, mis jagab riigi selgelt kahte ossa. „Ühelt poolt Eesti kodanikud, teiselt poolt riigi territooriumil elavad teiste riikide kodanikud ja niinimetatud „neegrid“ ehk määratlemata kodakondsusega inimesed - „mittekodanikud“,“ kirjutab RIA Novosti.

Vene agentuuri teatel jagatakse Eestis ka kodanikud esimeseks ja teiseks sordiks ning see jagunemine toimub kodakondsuse saamise viisi alusel. Esimene sort on saanud kodakondsuse sünniõigusega, „õigelt“ emalt ja isalt, kes juba olid Eesti kodanikud. Teise sordi inimesed peavad tegema keele ja põhiseaduse eksamid, isegi kui on riigis sündinud, teatab RIA Novosti. Esimesed saavad kodakondsuse ühe korra ja igaveseks ja seda ei saa neilt kudagi ära võtta. „Teised võidakse, nagu „kärnased lambad“ karjast, valitsuse otsusega kodanike hulgast eemaldada,“ teatab RIA Novosti.

„Tähendab kõik on täpselt nagu Orwellil: „Kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on võrdsemad kui teised.“ Ja ei aita ei keeleoskus, ei lojaalsus, ei usinus tööl. Said kodanikuks, et võimaldada omale paremat elu? Tunne huvi, loe kõige rasvasemate ametikohtade nimekirju ja nende perekonnanimesid, kes neid peavad, kui palju leidub seal mitte-eesti perekonnanimesid? Ja see on ainult üks fakt paljude teiste reas,“ kurdab RIA Novosti.

RIA Novosti pakub, et just seetõttu on igal aastal üha vähem mittekodanike ridadest kodanike hulka üleminejaid ning isegi hallide passidega „neegrid“ sinna ei püüdle, leides õigesti, et aeg, mis kulub eksamiteks ettevalmistamiseks ja nende andmiseks, on kasulikum kulutada millekski muuks.