Kohtumiste keskmes on küsimused, kas Kreeka on teinud edusamme täbara finantsolukorra parandamiseks ja kas Ateenale hädavajalikud laenumaksed on õigustatud.

Konservatiivist peaministri Antonis Samarase kolmeliikmeline koalitsioonivalitsus üritab piirata koondamisi ja saada kaheaastast ehk 2016. aastani pikendust laenuandjate nõudele viia ellu struktuurireformid.

Kreeka valitsust survestavad ühelt poolt rahvusvahelised laenuandjad ja teiselt poolt Kreeka valijad, kes on tüdinud kärbetest ja kellest paljud väljendasid pahameelt 17. juuni valimistel vasak- või paremäärmuslaste poolt hääletades.

Analüütikute hinnangul annavad sellenädalased läbirääkimised kreeditoridega aimu sellest, kui pikaks võib uue valitsuse eluiga kujuneda.

Uut võimuliitu kummitavad ka tervisehädad, neljapäeval algavalt Euroopa Liidu tippkohtumiselt jäävad kõrvale nii silmaoperatsioonist toibuv peaminister Samaras kui ka reedel tugevate kõhuvaludega haiglasse toimetatud tulevane rahandusminister Vassilis Rapanos, kelle asemel sõidab Brüsselisse välisminister Dimitris Avramopoulos.

Rahvusvaheliste laenuandjate delegatsioon pidi esialgu jõudma Ateenasse esmaspäeval, kuid ka nende saabumine on edasi lükatud.