Brüsselis sõlmitud kokkuleppe järgi kohustub Kreeka vähendama 2020. aasataks oma võlga 160 protsendilt sisemajanduse koguproduktist 120,5 protsendile. Kreeka võlakirjade omanikud erasektoris kaotavad nende väärtusest 53,5 protsenti ning tegelik kahjum on kuni 70 protsenti. Eurotsooni eksperdid hakkavad pidevalt jälgima Kreeka majanduslikku juhtimist. Põhiseaduse muudatustega antakse võlgade tagasimaksmisele eelis riigiteenuste finantseerimise ees, teatab BBC News.

Venizelose sõnul andis kokkulepe Kreekale uue võimaluse ning vältis õudusunenäo stsenaariumi.

„Mis meil on, on meie partnerite võetud selge ja konkreetne kohustus, et nad toetavad meid isegi pärast programmi lõppu, kuni Kreeka turgudele naaseb,“ ütles Venizelos.

Kreekal on aega vaid veidi üle nädala, et kiita heaks järjekordsed kulukärped enam kui kolme miljardi euro ulatuses, mis on päästeplaani eelduseks.

Konservatiivide juht ja valitsuskoalitsiooni liige Antonis Samaras hoiatas, et tervenemine sõltub majanduskasvust.

Ametiühingud on kutsunud inimesi kolmapäevaks tänavatele protestimeeleavaldustele ning kardetakse uut vägivalda.

Opositsioonilise kommunistliku partei juht Aleka Papariga on kutsunud üles uutele kärbetele vastu astuma.

Eurotsooni vaatlejate pidavat järelevalvet peavad paljud kreeklased löögiks rahvusliku uhkuse pihta ja paljud küsivad, kas kokkuhoiumeetmed ka tegelikkuses majanduslikku olukorda parandavad.

Kreeka endine peaminister Georgos Papandreou ütles BBC-le, et Kreeka on teinud suuri ohvreid ning on ära teeninud rahvusvaheliste analüütikute ja finantsturgude suurema lugupidamise.

„Me ei muutu maksuvõimetuks ja me ei lahku eurotsoonist – ma arvan, et see kokkulepe on selle väljavaate kõrvaldanud,“ ütles Papandreou. „Loomulikult tähendab see rasket tööd, aga ma nõuan ka rohkem lugupidamist. Me oleme Kreekas teinud suuri ohvreid.“