Kõuts: Arctic Sea hõivas relvalasti pärast Iisrael

 (117)
Kõuts: Arctic Sea hõivas relvalasti pärast Iisrael
Päevaleht/Pressifoto, Toomas Volmer

Euroopa Liidu raportöör piraatluse alal ja endine Eesti kaitseväe juhataja admiral Tarmo Kõuts väitis USA ajakirjale Times, et kaubalaeva Arctic Sea hõivas Iisrael ning sellel veeti salakaubana relvi Lähis-Itta.

Intervjuus Time’ile ütles Kõuts, et ainult rakettide vedamisega Arctic Sea’l võib seletada Venemaa kummalist käitumist kogu kuu aega kestnud saaga jooksul. „Aastatepikkuse kogemusega meremehena võin ma teile öelda, et ametlik versioon ei ole realistlik,” ütles Kõuts Time’ile.

Kõutsi sõnul on kõige tõenäosem seletus see, et laeva lasti hõivas Iisrael. Seda teooriat eitab kategooriliselt Venemaa saadik NATO juures Dmitri Rogozin, kes ütleb, et Kõuts peaks oma suu kinni panema.

Miks võtsid kaaperdajad oma sihtmärgiks Arctic Sea ja selle väikese puidulasti, kui liikvel on nii palju märksa väärtuslikuma lastiga laevu, küsib Time. Miks ei saatnud laev välja hädasignaali? Miks saabus Iisraeli president Shimon Peres päev pärast Arctic Sea vabastamist üllatusvisiidile Venemaale? Miks viivitas Venemaa nii kaua oma mereväe saatmisega Arctic Sea’d otsima? Ja mida pidas silmas ühe väidetava kaaperdaja, Dmitri Bartenevi vend, kui ta ütles 24. augustil Eesti televisioonile, et tema vend ja ülejäänud väidetavad piraadid lavastati süüdi? Bartenevi advokaat ütles Time’ile, et tema klient oli valel ajal vales kohas.

Time leiab, et Kremli käsul saatis Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov Arctic Sea’d otsima ebaproportsionaalselt suured jõud, muuhulgas hävitajad ja allveelaevad. Laeva leidmiseks kulus viis päeva, kuigi Venemaa välisministeerium teatas hiljem, et oli Arctic Sea asukohast pidevalt teadlik. Piraatide ja meeskonna (kokku 19 meest) koju lennutamiseks kasutas Venemaa kaht hiiglaslikku sõjaväe transpordilennukit Il-76. Kohale jõudes vahistati laeva meeskond koos kaaperdajatega ning neid ei lubatud ei omaste ega meediaga suhelda.

Venemaa mereajakirja Sovfraht peatoimetaja Mihhail Voitenko ja teiste ekspertide arvates võidi salajane last Arctic Sea’le paigutada kahe nädala jooksul, kui laev viibis Kaliningradis remondis, enne kui suundus Soome puidulasti järele.

Juhul, kui Lähis-Itta seilanud Arctic Sea pardal olid raketid, oleks selle üle esimesena muret tundnud Iisrael. „Kõige tõenäolisem seletus on, et Iisrael hõivas laeva lasti, mis oli mõeldud Süüria või Iraani jaoks,” ütles raadiojaama Ehho Moskvõ poliitiline kommentaator Julija Latõnina. „Nüüd kasutavad nad intsidenti kauplemiseks Venemaaga relvamüügi üle piirkonnas, lubades Venemaal ennast puhtaks pesta ja tühja laeva tagasi koju viia.” Nii Iisraeli peaministri büroo kui salateenistus Mossad keeldusid kommentaaridest.

18. augustil tehtud avalduses teatas Iisraeli välisministeerium aga, et president Peres arutas koos oma ametivenna Dmitri Medvedeviga Vene relvade ja sõjatehnika müümist Iisraelile vaenulikele riikidele. Mehed kohtusid neli tundi suletud uste taga Sotšis. Avalduse järgi rõhutas Peres, et Iisraelil on konkreetseid tõendeid Vene relvade üleandmisest terroristlikele organisatsioonidele Iraani ja Süüria poolt. Kremli avalduses relvamüüki ei mainitud, öeldi ainult, et pärast kohtumist mõistetakse selgemalt ja täpsemalt teineteise seisukohti.

„Venemaa valitsuselt saadavad versioonid ei sobi ühegi loogilise parameetriga ja ma ei usu, et see muutub,” ütles Latõnina. „Kui inimesed valetavad, valetavad nad järjekindlalt.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare