Kommersant: Brüsselis arutatakse uut strateegiat suhetes Moskvaga
Vene ajaleht Kommersant kirjutab oma allikatele viidates, et Euroopa Liidu välisministrid arutavad esmaspäeval uut strateegiat suhetes Moskvaga. Allikate sõnul ei ole koostöö kahe viimase aasta sündmusi arvesse võttes varasemas formaadis võimalik ning tuleb kokku leppida uutes reeglites.
Kahe viimase aasta jooksul välja kujunenud praktika järgi on Euroopa ministrid Venemaa teemat arutades Kommersandi sõnul rääkinud reeglina sanktsioonide karmistamisest või pikendamisest Ukrainas toimuvate sündmuste tõttu. Viimastel kuudel on arutatud ka Venemaa sõjalist operatsiooni Süürias ja selle mõju rändekriisile, kirjutab Kommersant.
Nüüd arutatakse aga Kommersandi teatel eranditult Euroopa Liidu ja Venemaa kahepoolseid suhteid. Euroopa Liidu välisministrid üritavad astuda sammu uue pikaajalise strateegia väljatöötamiseks suhetes Moskvaga.
„Kahe viimase aasta sündmuste foonil on Euroopa pealinnades jõutud järeldusele: igasuguse asetuse korral naasmist suhete juurde Venemaaga business as usual vaimus olla ei saa,“ selgitas Euroopa Liidu struktuuride allikas Kommersandile. „Praegu ei ole meil mingit mõistlikku ühist nägemust suhetest Venemaaga, on ainult sanktsioonid, kuid nii ei saa see igavesti kesta. Meile on vaja new normal’it – pikaajalist koostööstrateegiat Moskvaga uutes tingimustes.“
Veel üks allikas ütles Kommersandile, et esmaspäevaste läbirääkimiste tulemusena ei oodata mingeid konkreetseid otsuseid. „See on omamoodi ajurünnak, mille tulemused võivad kujuneda millekski konkreetseks järgmistel konsultatsioonidel,“ ütles allikas.
Venemaa diplomaatiline allikas ütles Kommersandile, et ka Venemaa välisministeeriumis kavatsetakse lähimal ajal läbi viia suhete inventuur Euroopa Liiduga.
Allikas hoiatas, et ilma peamise osa sanktsioonide tühistamiseta Euroopa Liidu poolt mingile „uuele normaalsusele“ üleminekut olla ei saa. Euroopa Liidu võtmetähtsusega riiki Moskvas esindav diplomaat teatas aga Kommersandile, et sanktsioonide leevendamise peamine takistus on edasimineku puudumine Minski kokkulepete kõige lihtsamategi punktide täitmisel Ukrainas. Relvarahust ei peeta allika sõnul märkimisväärses osas kinni just Donetski ja Luganski relvaformeeringute süül, mis paneb Euroopa liidrid kahtlema Moskva lubaduste siiruses.
Veel üks Euroopa diplomaat, kes esindab riiki, mida peetakse Vene huvide üheks peamiseks kaitsjaks Euroopa Liidus, peab vähe tõenäoliseks, et Brüssel lähikuudel mingeid sanktsioone leevendavaid otsuseid vastu võtaks, sest selle vastu on otsustavalt USA, kelle arvamusega on Euroopa liidrid sunnitud arvestama.
