Valitsus teatas, et kaebab otsuse edasi ülemkohtusse, vahendab Associated Press.

Suurbritannia kodanikud hääletasid juunis 52-protsendise toetusega EL-ist lahkumise poolt. Mitmed hagejad vaidlustasid aga Brexiti-plaanid kohtus. Sellel kohtuasjal on tõsised põhiseaduslikud järelmid seoses võimude tasakaaluga parlamendi ja valitsuse vahel.

Peaminister Theresa May on öelnud, et alustab lahkumisläbirääkimisi EL-iga 31. märtsil. Ta toetub volitustele, mida nimetatakse kuninglikuks eesõiguseks (royal prerogative), mis võimaldab valitsusel taganeda rahvusvahelistest lepingutest.

Hagejad väidavad, et EL-ist lahkumine kaotab õigusi, sealhulgas EL-is vaba liikumise õiguse, ning seetõttu ei saa seda teha ilma parlamendi heakskiiduta.

Kolm kõrgetasemelist kohtunikku otsustas, et „valitsusel ei ole krooni eesõiguse alusel võimu“ EL-ist lahkumise läbirääkimisi alustada.

Valitsus teatas oma avalduses, et kaebab kohtuotsuse edasi. Valitsuse sõnul hääletasid britid EL-ist lahkumise poolt referendumil, mille kiitis heaks parlament, ning parlament on otsustanud referendumi tulemust austada.

Kohtuasja olulisust rõhutab see, et May pani valitsuse nimel võitlema juriidilise meeskonna peaprokurör Jeremy Wrighti juhtimisel. Wright väitis, et kohtuasi on katse asetada õiguslik takistus referendumi tulemuse elluviimisele.

May tahab kasutada ametlikult kuningannal olevaid ajaloolisi volitusi ehk kuninglikku eesõigust EL-i alusleppe artikli 50 käivitamiseks, millega algaks kaheaastane läbirääkimiste periood Suurbritannia EL-ist väljaastumiseks.