Kiiev avaldas holodomor i süüdlaste nimekirja
Ukraina Julgeolekuamet (SBU) avalikustas esmakordselt nimistu inimestest, kes on seotud Ukraina näljahäda holodomori ning sellega kaasnenud repressioonide organiseerimise ja läbiviimisega.
Samuti avalikustas julgeolekuamet SBU nimekirja kuuluvate ametnike poolt allkirjastatud dokumendid, mis olid holodomori ja repressioonide läbiviimise aluseks Ukrainas.
Lisaks kavatseb SBU septembriks 2008 avada e-raamatukogu salastatud arhiividokumentidega, kuhu oleks ligipääs kõigile soovijatele.
President Viktor Juštšenko on varem kuulutanud käesoleva aasta holodomori ohvrite mälestusaastaks ja tegi Ülemraadale ettepaneku muuta kriminaalseadustikku, et 1932.-1933. aasta näljahäda kui genotsiidi eitajaid saaks karistada.
UNESCO ei nõustunud sellise sõnastusega, kuid Euroopa Parlament otsustas toetada Ukraina juhtkonda ja nimetas neil aastatel toimunut inimsusevastaseks kuriteoks.
Samal ajal Venemaal arvatakse, et Kiiev kasutab ajaloolise tragöödiaga spekuleerimist vaid oma praeguste poliitiliste ja ideoloogiliste eesmärkide saavutamiseks, millega solvatakse hukkunute mälestust.
SBU andmetel represseeriti Ukrainas aastatel 1927-1990 kokku ligi 1,1 miljonit inimest. Lisaks saadeti 2,88 miljonit Ukraina põliselanikku kodumaalt välja „kaugetesse kohtadesse”.
Ukraina ajaloolased on loendanud 1932.-1933. aasta näljahäda ohvrite arvuks 5 kuni 10 miljonit inimest. Niivõrd laiaulatusliku näljahäda tingis Nõukogude Liidu juhtkonna otsus võtta talupoegadelt oma välisvõlgade katteks teravili ära.
Samas mitmed ajaloolased (ka Ukraina omad) ei pea seda näljahäda rahva vastu suunatud genotsiidiks, kuna selle kätte suri ka teiste rahvaste esindajaid, nagu näiteks venelasi, kasahhe ja valgevenelasi.
Ukraina Julgeolekuameti nimekirja koloriitsemateks tegelasteks on näiteks Jossif Stalin (Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei (VK(b)P) keskkomitee peasekretär), Aleksandr Vinokurov (Nõukogude Liidu ülemkohtu esimees) ja Genrih Jagoda (Ühendatud poliitvalitsuse (OGPU) juhi asetäitja).
