„Riigipöördest polnud 1991. aasta 19. augustil haisugi – kõik toimus ootamatult, ilma plaanita, kedagi tappa ja vanglasse istuma panna ei plaanitud. Ainult poliitikute mõjul astus 60 000-70 000 inimeseline rahvahulk välja valitsuse vastu, oma enese ajaloo ja ideoloogia vastu,“ ütles Leonov.

„Nagu kõigil järgnenud „värviliste revolutsioonidel“ oli selge orientatsioon läänele ja USA-le, kuulutati välja ühinemine Euroopaga ja peaaegu et ühteheitmine NATO-ga. Reaktsionääride võimsale grupile, mille eesotsa pandi nominaalne figuur Boriss Jeltsin, seisis vastu närtsinud kommunistlik partei Mihhail Gorbatšoviga, kes oli nädalate viisi peataolekus. Riigistruktuurid osutusid absoluutselt inertseteks, armee halvatuks. Seetõttu oli putš niivõrd tormiline ja hävitav,“ meenutas KGB kindral.

„Lääs ja USA ei osalenud riikliku erakorralise olukorra komitee putši ettevalmistamises, kuid nad toetasid aktiivselt selle poolehoidjaid ja alates sellest päevast panustasid miljoneid dollareid, et mitte lasta Nõukogude Liidul säilida üheski variandis. Honorarid demokraatlike reformide haritud liikumise liikmetele olid ääretud. USA jaoks oli tähtis, et NSVL-i asemel ei tekiks 5-6 tuumariiki. Washington tegi kõik, et tuumarelvad koonduksid Moskva kontrolli alla, ja saavutas edu,“ lausus Leonov. „25 aasta pärast on täiesti selge: 1991. aasta sündmused tõukasid riigi arengus tagasi ja nõrgestasid oluliselt kõige võimsamat riiki maailmas. See aga, et Jeltsin andis võimule tulles finantsid ja valitsemise kogenematute inimeste kätte, laostas veel eile eneseküllase riigi majanduse. Ajalugu on juba kõik oma kohale asetanud. Tuleb õppida tegema nendest sündmustest järeldusi, et selliseid pretsedente enam kunagi ei juhtuks,“ rõhutas Leonov.