Ameeriklased teadsid, et president Kennedyl on selg haige. Pärast surma on biograafid välja tuhninud andmeid teisteski hädadest nagu pidevad seedehäired ja Addisoni tõbi — neerupealse koore talituse puudulikkus.

Hiljuti said asjatundjad tutvuda Kennedy viimast kaheksat eluaastat puudutavate meditsiinitoimikutega, mis sisaldavad ka röntgenipilte ja andmeid talle välja kirjutatud rohtudest. Need näitavad, et president võttis valuvaigisteid, rahusteid, erguteid ja unerohtu, aga ka hormoonpreparaate, stressiaegadel isegi topeltkogustes, kirjutas Times.

Mõnikord võttis Kennedy kuni kaheksa rohtu päevas, ütles presidendi eluloo kallal töötav ajaloolane Robert Dallek. “Lõpetamata elu: John F. Kennedy, 1917-1963” peaks ilmuma tuleval aastal.

Tal lubati möödunud kevadel koos arst Jeffrey A. Kelmaniga uurida kaks päeva Kennedy meditsiinitoimikuid. Töö tulemusena avastatu ilmub detsembris ajakirjas The Atlantic. Mehed soostusid rääkima oma leidudest ka Timesile.

Kennedy küll kannatas oma haiguste all, kuid need ei pärssinud tema töövõimet, jõudis Dallek järeldusele. Tema sõnul kurtis Kennedy nõrkust, aga 1962. aasta Kuuba raketikriisi ajast ja teistest oma aja olulistest sündmustest pärinevad lindistused näitavad, et president oli olukorra peremees.

Raketikriisi ajal võttis Kennedy jämesoolepõletiku ohjes hoidmiseks krampidevastast ravimit, antibiootikume kuseteede põletiku vastu, tavalisest suuremas koguses hüdrokortisooni ja testosterooni ning soolatablette adrenaliinitaseme säilitamiseks.

1962. aasta detsembris, kui Jacqueline Kennedy kurtis, et tema abikaasal näib olevat toiduallergia vastu võetud antihistamiini tagajärjel depressioon, võttis Kennedy kaks päeva rahusteid. Viimaseid tarvitas ta ka mitmel teisel puhul.