„Püüdsin teha Elisabethi ja keldris elanud laste elu vangistuses võimalikult mugavaks,” rääkis Fritzl Iltalehti vahendusel.

„Meil oli keldris palju pidusid. Kinkisin lastele raamatuid ja mänguasju. Neil olid isegi lemmikloomad – kalad ja papagoi,” ütles Fritzl.

Väljavõtteid Fritzli jutust psühholoog Adelheid Kästnerile imbus nädalavahetusel avalikkuse ette. Kohtuprotsess Fritzli üle algab paari nädala pärast.

Fritzlit süüdistatakse muuhulgas 3000 vägistamisepisoodis.

„Kustutasin alati enne vägistamist tule, et lapsed ei peaks seda nägema,” teatas Fritzl ja leidis, et oli isana tavapärasest parem.

Fritzl rääkis psühholoogile ka päevast, kui ta Elisabethi vangistas.

„Leidsin ta tol päeval 1984. aastal täiesti apaatsena voodis lamamast. Ta oli nuusutanud puhastusvahendit,” jutustas Fritzl.

Fritzl viis tütre keldrisse, et temaga tõsiselt vestelda.

„Rääkisin Elisabethiga, aga teda ei huvitanud minu jutt üldse. Vihastasin ja otsustasin ta vangistada. Jätsin ta luku taha, sest tema suhtumine ei paranenud ka edaspidi,” ütles Fritzl.

Fritzli sõnul oli kaksikelu elamine omamoodi lihtne, sest naabrid ei avaldanud tema kummalise käitumise üle kunagi imestust.

„Ükskord viisin oma teisele perekonnale süüa keset päeva ja keegi ei imestanud, kui viisin keldrisse televiisori või muid asju.