Võimud on asunud esimest korda takistama iseseisvust toetavate jõudude tegevust, peatades iseseisvusmeelse partei ürituse, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Jõuka Kataloonia valitsus tahab Hispaaniast lahkulöömise referendumi korraldada 1. oktoobril, hoolimata peaminister Mariano Rajoy vastuseisust, kes on kuulutanud hääletuse ebaseaduslikuks ning üritab igal võimalikul viisil seda peatada.

Kataloonia president Carles Puigdemont ja Barcelona linnapea Ada Colau läkitasid eile seetõttu Rayole ja Hispaania kuningas Felipele kirja, milles süüdistasid keskvalitsust "enneolematus represiivses rünnakus".

Kirjas kutsusid katalaanid hispaanlasi üles poliitilisele dialoogile ja andsid mõista, et nad tahavad anda inimestele vaid võimaluse avaldada oma arvamust osana demokraatlikust protsessist.

Hispaania valitsus eitas kirja saamist. "Rääkida dialoogist, ajal kui ainus asi, mida katalaanide valitsus on kuid ja aastaid nõudnud, on referendum, saagu mis saab, näib ähvardusena," ütles valitsuse pressiesindaja Mendez de Vigo.

Hispaania eelarveministeerium teatas vahetult pärast Puigdemonti ja Colau üleskutset, et ebakindlus, mille loob osapoolte vastasseis, võib tõsiselt kahjustada kuningriigi majandust.

Ühtlasi võttis valitsus reedel vastu meetmed, millega võetakse suurem kontroll selle üle, kuidas regionaalsetel administratsioonidel on võimalik raha kulutada, eesmärgiga vältida rahvahääletuse finantseerimist riigi rahadega. Hispaania eelarveminister Cristobal Montoro ütles, et katalaanide valitsust ei saa rahadega ümberkäimisel usaldada.

Keskvalitsus ähvardas võtta järgneva 48 tunni jooksul enda kontrolli alla avaliku raha kasutamise, kui Puigdemont ei suuda garanteerida, et avalikku raha ei kasutata referendumi rahastamiseks.

5,5 miljonist katalaanist suurem osa tahab öelda sõna sekka suhetes Hispaaniaga, kuid idee iseseisvast Katalooniast on avaliku arvamuse küsitluste kohaselt kaotanud populaarsust. Iseseisva riigi toetajate hulk on mõnede uuringute kohaselt langenud suisa alla poole rahvastikust.

Märgilisel rahvahääletusel küsitakse kõigilt Kataloonias elavatelt Hispaania kodanikelt, kas nad tahavad, et Katalooniast saaks iseseisev vabariik. Piirkonna liidrid on lubanud "jah-i korral kuulutada iseseisvuse välja 48 tunni jooksul pärast tulemuste selgumist.