Plaan pöörata Siberi jõed tagurpidi voolama käidi esmakordselt välja 1965. aastal, projekti eesmärk oleks suurendada Kesk-Aasia varustatust veega, et arendada põllumajandust, teatab Mosnews.

Kaks aastakümmet kestnud arutelu järel oli Nõukogude Liit 1986. aastal valmis plaani teostama hakkama, kuid avalikkuse vastuseis ja Liidu lagunemine tõmbas sellele kriipsu peale.

Nüüd on Nazarbajev plaani uuesti üles soojendanud ning kinnitab, et 20 aasta tagused hirmud polnud õigustatud.

Kasahstan on territooriumi suuruse poolest üheksas riik maailmas, seal on väga kuiv ning kõrbene kliima ning maailma suurimad stepid.

Samas möönis juba 15 aastat võimul olnud president, et plaan on väga kallis ning tuleb väga hoolikalt läbi kaaluda.

2002. aastal pakkus Moskva linnapea Juri Luškov välja, et kuus kuni seitse protsenti Obi jõe veest võiks kanali kaudu toimetada Kasahstani, Usbekistani ja võimalik ka, et Turkmenistani. Venemaa Siberis asuva Omski regiooni kuberner Leonid Poležajev hoiatas aga, et taoline veekogus ei lahendaks nagunii piirkonna veeprobleeme, kuid tooks kaasa ennustamatuid tagajärgi loodusele.