Kas Rootsi aitaks, kui Soomet rünnatakse? Kaitseminister: ma ei spekuleeri sellega, mis toimub kriisiolukorras

Teisipäeval esitleti Stockholmis Soome ja Rootsi kaitsekoostööd puudutavat raportit, milles mingist kaitsealliansist siiski juttu ei ole.

Soome ajaleht Ilta-Sanomat küsis Rootsi kaitseministrilt Peter Hultqvistilt Soome ja Rootsi kaitsekoostöö ja Venemaa ohu kohta.

Kui võõrriik ründaks Soomet, mida Rootsi teeks? Kas ta aitaks Soomet, küsis Ilta-Sanomat.

„Ma ei spekuleeri sellega, mis toimuks kriisiolukorras. Me oleme praegu loomas andmeid võimaluste kohta erinevate stsenaariumide puhul, mida võib sõjalistes kriisides ja tsiviilkriisides ette tulla,“ vastas Hultqvist.

Aga kas Rootsi aitaks, küsis Ilta-Sanomat uuesti.

„Me loome praegu variante ja võimalusi. Kui on olemas need variandid, võime tegutseda laiemalt,“ lausus Hultqvist.

Hultqvisti sõnul ei ole küsimus selles, mida Rootsi ja Soome võiksid teha teatud olukordades, vaid selles, mida võidakse teha koos. Tegemist ei ole lubadusega, et erakorralises olukorras juhtub nii või naa. Hultqvisti sõnul ei saa öelda, et nüüd oleks olemas mingi leping, Rootsi ja Soome on kaks iseseisvat ja liitumatut riiki.

Küsimusele, kas Hultqvist peab Venemaad ohuks Soomele ja Balti riikidele, vastas Hultqvist, et ta saab öelda, et on fakt, et Venemaa on võtnud Krimmi oma valdusse, mis on vastuvõetamatu. Ukraina on Hultqvisti sõnul iseseisev riik ning kellelgi teisel ei ole sinna asja.

„Ma märkan ka, et Balti riikidele avaldatakse survet, mida me heaks ei kiida,“ lisas Hultqvist.

Rootsi ajaleht Dagens Nyheter küsis Hultqvistilt, kas ühine kaitse oleks võimalik, kui kriis areneb sõjaks.

„Sellises olukorras küll,“ vastas kaitseminister.