Kas Läti noorus sureb välja?
Statistika keskvalitsuse esindaja Melita Dimza rääkis ajalehele Telgraf, et 2006. aastal suri 547 kuni 24 aastast inimest. See on 1,7% kõikidest aasta surmajuhtumitest.
Noorte inimeste surma põhjused võib jagada tinglikult kahte kategooriasse. Esimesse kuuluvad õnnetusjuhtumid ja liikluses toimuv. Teise — kroonilised, kaasasündinud haigused, geneetilised anomaaliad jms.
Melita Dimza ütles, et vaatamata sellele, et võrreldes 2000. aastaga on väliste faktorite põhjustatud surmajuhtumite arv märgatavalt vähenenud, jääb nende suhtarv siiski kõrgeks ning moodustab umbes poole kõikidest juhtudest.
2006. aastal sai õnnetusjuhtumites ja liiklusõnnetustes surma 250 noort inimest, so moodustab aga ligi poole kõikidest surmajuhtumitest.
Väliste faktorite põhjustatud surmajuhtumitest moodustavad ligi kolmandiku liiklusõnnetused. 2006. aastal liikluses hukkunud noortest olid 80% üle 15 aasta vanused. Melita Dimza arvates viitab see sellele, et paljud noored juhid hukkuvad kogenematusest. Lätis võib saada autojuhiload alates 18 eluaastast. Kusjuures noormehed saavad surma sagedamini kui tüdrukud.
2000. aastast alates on Lätis märgatavalt suurenenud erinevatesse nakkushaigustesse ning veresoonkonna haigustesse surnute arv. Arstide arvates võib viimases rühma suurenemine olla seotud suitsetajate, alkohoolikute ja narkomaanide arvu kasvuga, aga ka traumatismi kõrge tasemega noorte seas, kuna paljud haigused võivad tekkida tüsistusena pärast traumat.
Siseorganite haigustesse või geneetilistesse anomaaliatesse suremus ei allu kahjuks prognoosile. Haigestumine on seotud ümbritseva keskkonna, toiduainete kvaliteedi ja elutingimustega.
Järgmisteks tõsisteks noorte inimeste surmade põhjusteks on õnnetusjuhtumid vees ning enesetapud. Mis puutub vees toimunud õnnetustesse, siis on surmajuhtumite arv eelmiste aastatega võrreldes veidi kahanenud, enesetappude arv aga kasvanud.
