Kaitseuuringute keskus: Osama bin Ladenit on raske asendada
"Käesoleva aasta algusest peale on Afganistani operatsiooni käigus toimunud märkimisväärsed arengud. USA juhtkond on muutnud prioriteediks poliitilise lahenduse leidmise pikaleveninud sõjale läbi selle kõigi osapoolte toomise läbirääkimiste laua taha. Sel eesmärgil on nii USA kui Suurbritannia valitsused viinud läbi esialgu kinnisi kohtumisi Talibani esindajatega, Afganistanis töötab rahunõukogu ning Afganistani rahuprotsessi on kaasatud järjest enam ka Pakistan," kirjutas Männik RKK blogis.
"Liitlased on püstitanud kolm tingimust, mille täitmist Afganistani mässulistelt rahuprotsessis oodatakse: (1) loobumine vägivallast, (2) Afganistani põhiseaduse järgimine ja (3) sidemete katkestamine Al-Qaedaga. Neist kolmest on vast see viimane tingimus olnud üks olulisemaid, sest kogu Afganistanis kümme aastat kestnud sõjategevuse eesmärgiks on olnud Al-Qaedalt varjupaiga võtmine ja tingimuste loomine Al-Qaeda naasmise takistamiseks. Sellest tulenevalt on püütud ka Afganistani riiki tugevdada."
"Samal ajal on Pakistani poliitika Afganistani suunal olnud mitmetähenduslik ja –palgeline. Ühest küljest on Pakistani kinnitanud oma osalemist terrorivastases tegevuses ning viinud piiratud eduga ka läbi operatsioone Pakistanis tegutseva Talibani (Tehrik-i-Taliban Pakistan), kuid on hoidunud aktiivsest tegevusest Pakistani piirialadel varjupaiga leidnud Afganistani mässuliste ja nende juhtide vastu. Viimastel nädalatel on järjest otsesemalt räägitud sellest, et Pakistani mõjuvõimas luureteenistus ISI on otseselt varjanud Haqqani võrgustiku juhte USA luureteenistuste eest, andnud mehitamata õhusõidukite rünnakute teostamiseks infot vaid madalama astme Talibani juhtide kohta ning USA eriteenistused on käsitlenud Afganistanis tabatud ISI töötajaid samaväärsena vaenulike organisatsioonide Al-Qaeda ja Taliban liikmetega."
"Paralleelselt on Pakistani armee ülemjuhtaja kindral Kayani nõudnud USA rünnakute vähendamist mässuliste vastu Pakistani piirialadel, ISI on nõudnud USA eriteenistuste töötajate avalikustamist Pakistanis ning Pakistani valitsus olevat soovitanud Afganistani valitsusel tulevikus pigem panustada suhtele Hiina ja Pakistaniga ning mitte USA ja tema liitlastega (viimase teate lükkas Pakistani valitsus küll kiiresti ümber)."
"Mida võib sellises kontekstis arvata Osama bin Ladeni vastu korraldatud edukast operatsioonist? Esimene mõttekäik, mis kohe üles kerkib, on see, et USA teeb meeleheitlikke jõupingutusi Al-Qaeda nõrgestamiseks, et vähendada Al-Qaeda naasmises võimalusi enne oma vägede olulist vähendamist piirkonnas. Teine mõttekäik puudutab ISI võimalikku rolli toimunus. Nimelt toimus operatsioon bin Ladeni hävitamiseks selle artikli kirjutamise hetkeks teadaoleva info kohaselt Abbottabadis 60 km kaugusel Islamabadist ning on raske uskuda, et ISI ei olnud teadlik nii tähtsa isiku kui bin Laden asukohast Pakistanis. Viimast arvamust kinnitavad Pakistanist laekuvad teated, et vähemalt osa Pakistanis varju leidnud Afganistani mässuliste juhtidest elab ISI turvamajades ning ISI kontrollib väga rangelt nende liikumisi ja tegevust."
"Seega ei saa välistada, et ISI oli toimunuga seotud ning bin Ladeni hävitamine on oluliseks USA-Pakistani koostöös tehtud sammuks Afganistani lepitus- ja rahuprotsessi edendamisel. USA-le kaasa aidates näitaks Pakistan üles mõistmist, et võitlus Al-Qaedaga on USA oluline strateegiline huvi, samal ajal kui Afganistani riigi ülesehitamine on ilmselt vähemprioriteetne ülesanne (Obama administratsioon otsustas alustada USA vägede väljaviimist Afganistanist eelkõige rahalistel kaalutlustel – tema hinnangul ei saanud USA kulutada veel üht triljonit dollarit Afganistani ülesehitamiseks järgmise 10 aasta jooksul). Eeltoodust tulenevalt võib spekuleerida, et Osama bin Ladeni hukkumine võib kiirendada USA vägede väljaviimist Afganistanist ja anda Pakistanile vabamad käed oma huvide edendamiseks Afganistanis (näiteks selle riigi taasmuutmiseks oma bastioniks vastasseisus Indiaga)."
"Mis aga puutub Al-Qaedat, siis toimunu mõju sellele organisatsioonile on keeruline hinnata. Erinevate andmete kohaselt oli bin Laden kas täiesti kõrvale tõmbunud või osales ainult vähesel määral Al-Qaeda tegevuse ja operatsioonide suunamises. Tema hukkumist võivad paljud tema järgijad tõlgendada kui märtrisurma ning see võib innustada uusi islamiste ühinema Al-Qaedaga. Kindlalt on teada see, et Lähis-Idas, Aasias ja Aafrikas on esile kerkinud neli agressiivset ja bin Ladeniga võrreldavat karismaatilist Al-Qaeda liikmesorganisatsioonide juhti, kelleks on Muhammad Illyas Kashmiri Pakistanis, Anwar al-Awlaki Jeemenis, Ahmed Abdi Godane Somaalias ning Mokhtar Belmokhtar Põhja-Aafrikas, kes on värvanud oma rühmitustesse tuhandeid võitlejaid – kaugelt rohkem kui Osama bin Laden seda kunagi suutis. Uus Al-Qaeda liidrite põlvkond keskendub liikmete värbamisele Lääneriikides ning need arenevad Al-Qaeda liikmes-/allorganisatsioonid arvatakse olevat esindatud juba ligi 70 riigis."
"Eeltoodut kokku võttes võib öelda, et Osama bin Ladeni surm võib oluliselt mõjutada sündmuste dünaamikat Afganistanis, kuid Al-Qaeda kui radikaalse terroriorganisatsiooni tegevust see ilmselt väga ei pärsi. Samuti tuleb lähiajal olla valmis Al-Qaeda kättemaksurünnakuteks. Lõpetuseks võib öelda, et bin Ladeni surm saab ilmselt olema oluliseks teetähiseks terrorivastases võitluses, sest varasemate kogemuste kohaselt on terroriorganisatsioonidel olnud sageli suuri raskusi karismaatiliste liidrite asendamisega, mis on ka saanud esimeseks sammuks nende allakäiguteel."
