„Viimasel ajal võtab pöördeid üles negatiivne tendents, mis on seotud NATO sõjalise aktiivsuse eesmärgipärase tugevdamisega Ida-Euroopas,” ütles Šoigu, Life’i vahendusel.

Šoigu sõnul püüavad NATO riigid takistada geopoliitilise konkurendi tekkimist Venemaa näol, seda enam, et viimasel on liitlasi, ning kasutavad selleks poliitikat, majandust ning isegi kultuuri ja sporti.

Venemaa aga demonstreerib Šoigu sõnul vastupidi avatust, sõbralikkust ja igasuguse agressiooni puudumist teiste riikide suhtes.

Šoigu lubas ka võtta tarvitusele meetmed vastuseks Rootsi ja Soome aktiivsele koostööle NATO-ga, vahendab Interfax.

„Rahutust tekitab Soome ja Rootsi tõmbamine NATO struktuuridesse. Mais allkirjastati kokkulepe, mis näeb ette nende täieõiguslikku osalemist alliansi õppustel ja võimalust kasutada selle vägede ja relvastuse juhtimissüsteemi. Vastutasuks sai NATO takistamatu ligipääsu nende maade õhuruumile ja territoriaalvetele,” lausus Šoigu.

„Lääne kolleegide sellised sammud viivad maailmas olemasoleva julgeolekusüsteemi lagunemiseni, kasvatavad veelgi usaldamatust, sundides meid võtma tarvitusele vastumeetmeid,” ütles Šoigu.

Šoigu sõnul jätkub NATO kontingentide suurendamine Ida-Euroopas: alates 2014. aastast on nende sõjaväelaste arv kasvanud 2000-lt 15 000 inimesele.

„Alates aasta algusest on läbi viidud juba üle saja õppuse, milles on osalenud kuni 80 000 sõjaväelast. Sealjuures on õppuste seeriasse kaasatud isikkoosseisu arvukus viie aastaga kasvanud kümme korda ja lahingulennuväe arvukus 11 ühikult 101-ni,” rääkis Šoigu.

Šoigu märkis, et USA abiga on Euroopasse paigutatud viis küberoperatsioonide keskust: Soome, Eestisse, Poolasse, Saksamaale ja Prantsusmaale.