Teisipäeval esindajatekoja relvateenistuste komitee ees küsimustele vastanud Mattis alustas eelmisel aastal Pentagonis küsimustega, kuidas kavatseb sõjavägi tuumaarsenali uuendada. Ta küsis, kas USA peaks säilitama külma sõja aegsed mandritevaheliste ballistiliste rakettide šahtid või kiitma heaks uued õhust välja lastavad tiibraketid, vahendab Washington Post.

Pärast ligi aasta kestnud analüüsimist ja konsultatsioone sõjaväejuhtide ja väliste ekspertidega toetas Mattis moderniseerimist täies ulatuses ning nõustus isegi plaane laiendama.

Eelmisel nädalal Pentagoni esitletud poliitika näeb ette allveelaevadelt väljalastavate tuumatiibrakettide taas kasutuselevõttu ja väikese võimsusega tuumalõhkepäid allveelaevadelt väljalastavatele ballistilistele rakettidele. Vaatamata sellele, et nende kohta öeldakse väikese võimsusega, võivad need relvad tekitada umbes sama palju kahju kui Hiroshimale ja Nagasakile visatud pommid.

Mattis ütles teisipäeval, et otsus taas kasutusele võtta allveelaevadelt väljalastavad tiibraketid (USA sõjaväežargoonis SLCM ehk „slick-em”) on vastus 1987. aastal allkirjastatud keskmaa tuumajõudude lepingu rikkumistele Venemaa poolt. Mattis ütles, et loodab, et USA diplomaadid suudavad veenda Venemaad taas lepingut järgima.

„Ma tahan olla kindel, et meie läbirääkijatel oleks midagi, millega läbi rääkida,” ütles Mattis. „Me tahame Venemaa taas lepingut järgima panna. Me ei taha keskmaa tuumajõudude lepingust loobuda. Samal ajal on meil valikuid, kui Venemaa sellel teel jätkab.”

Kongress andis Pentagonile volitused hakata koostama plaane keskmaa tuumajõudude lepinguga keelatud raketi kohta, mille sõjavägi võib kasutusele võtta, kui leping laguneb. Leping keelab selliste rakettide tootmise ja positsioonidele paigutamise, kuid mitte uuringuid ja arendamist. Pentagon loodab, et uuringu- ja arendusprogramm paneb Venemaa surve alla.

USA ei ole avaldanud üksikasju Venemaa-poolse lepingu rikkumise kohta, kuid eksperdid arvavad, et Pentagon viitab maismaalt väljalastavatele tiibrakettidele SSC-8. Venemaa omakorda süüdistab USA-d sama lepingu rikkumises raketitõrjerajatistega Aegis Euroopas, mida USA eitab.

Pentagoni plaanid kasutusele võtta väikese võimsusega lõhkepead allveelaevadelt väljalastavatel ballistilistel rakettidel on Mattise sõnul aga vastus Venemaa läbi mängitud stsenaariumidele, kus Moskva hõivab osa USA liitlasriigist ja kasutab väikest tuumarelva heidutusena USA sekkumise ärahoidmiseks. USA oleks sel juhul sunnitud valima, kas vastata palju suuremate tuumarelvadega või tavarelvadega. Pentagon soovib valikuvõimalust, mida sõjaväel praegu ei ole.

Desarmeerimise eestkõnelejad väidavad, et selliste relvade kasutuselevõtt madaldab tuumasõja läve, muutes nende „piiratud ulatuses” kasutamise õigustamise lihtsamaks. Nad hoiatavad ka, et Mattise otsus kiita heaks uued relvad ja nende kohaletoimetamissüsteemid ähvardab laiemalt paisata USA võidurelvastumisse.

Mattis ütles, et uus väikese võimsusega relv hoopis tõstab tuumasõja läve, heidutades Venemaad sellist rünnakut mitte tegema.

„Ma ei arva, et on olemas sellist asja nagu taktikaline tuumarelv,” ütles Mattis, viidates väikestele „lahinguvälja” tuumarelvadele, mida Venemaal on suurel hulgal. „Igasugune tuumarelv, mida kasutatakse mis iganes ajal, on strateegiline olukorra muutja.”

USA arsenalis on juba väikese võimsusega tuumarelvi. Neist tuntuim, pomm B-61 nõuab USA pommitaja piloodi tungimist vaenlase õhuruumi ja selle sihtmärgile heitmist, teatas Mattis. Õhutõrje areng viimastel aastakümnetel muudab vajalikuks allveelaevade kasutamise.

„Me töötame kindlasti õhutõrjest läbitungimise võimekuse kallal,” ütles Mattis. „Aga jällegi, me peame tegelema sellega, kus me oleme praegu.”