Ka Soome haiglad vaevlevad arstidepõuas

Mitte ainult Eesti haiglad ei ole hädas, ka Soome haiglad vaevlevad eriarstipuduuses, seda hoolimata kümnetest Eesti arstidest, kes sinna tööle on sõitnud. Savonlinna haigla pidi koguni sulgema neuroloogiaosakonna, kuna vastava eriala arste ei jätkunud.

Neuroloog Johanna Rellmani kevadel avaldatud aruandest selgub, et aastaks 2025 vajab Tampere ülikooli haigla 90 neuroloogi, kuid praegu on neid vaid 65. Reumatolooge vajaks haigla 35, kuid spetsialiste ei leidu rohkem kui paarkümmend, kirjutab Soome ajaleht Mediuutiset.

Probleemiks ei ole ainult arstide koguarv, vaid see, et paljud erialad ei huvita noori arstiks õppijaid.

"Eriarste jätkub näiteks ortopeedias ja plastilises kirurgias. Nendel erialadel teeb arst kindlaid protseduure ja tulemused on kiiresti näha. Konservatiivsetel aladel, nagu neuroloogia ja reumatoloogia, on arsti töö raskem, kuna patsiendisuhted on pikemad ja töö üldisem," selgitas Rellman.

Arstide vanuseline koosseis ja pensionile minek tekitab rohkem probleeme kui statistika seda näitab, kuna vanematel arstidel on suurem kogemustepagas ja efektiivsus. "Tavaliselt on vaja kahte noort arsti, et asendada ühte kogenud meedikut," sõnas Rellman.

Probleemid kerkivad ka keskhaiglates. Nii pidi augusti lõpul eriarstide nappuse tõttu uksed sulgema Savonlinna haigla neuroloogiaosakod.

Arste napib isegi Oulus, kus pärast ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist jääb piirkonda vaid 62 protsenti meedikuid, neist 82 protsenti eriarste. Puudu on psühhiaatreid, füsioterapeute, üldarste ning südame- ja veresoonkonnakirurge.

Seevastu ületootmine on kardioloogide, töötervishoiuarstide ja ortopeedide seas, selgitas anestesioloog Annu Tertsunen. "Probleemi lahenduseks ei saa olla arstide väljaõppe suurendamine, vaid töö tootlikuse arendamine," leidis ta ning soovitas ühe lahendusena kinnistada residentuurikohad nende haiglate juurde, kus arstide nappus on suurim.