Zelaya teatas esmaspäeval, et valitsus korraldab 24. juunil üleriikliku referendumi, kus küsitakse, kas tuleks kokku kutsuda assamblee, mis kirjutaks riigile uue konstitutsiooni, mis oleks kooskõlas olemuslike ja tähtsate muutustega, mis Honduras pärast 1982. aastal sõjaväediktatuurist vabanemist on läbinud, vahendab Associated Press.

Sarnased reformid on hiljuti läbi viinud teised Ladina-Ameerika vasakpoolsed riigijuhid. Suurendatud on presidentide volitusi ja kaotatud piirangud nende uuestivalimisele. Zelaya 4-aastane ametiaeg lõpeb 2010. aastal ja praeguste seaduste järgi ta uuesti kandideerida ei saa.

Zelaya on pidevalt tihendanud sidemeid Ladina-Ameerika vasakpoolse blokiga, mida juhib Venezuela president Hugo Chávez. Zelaya viis Hondurase Chávezi asutatud Bolívari alternatiivse kaubanduse blokki, kuhu kuuluvad ka Kuuba, Boliivia, Ecuador ja Nicaragua.

Chávez, Boliivia president Evo Morales ja Ecuadori president Rafael Correa on kõik suutnud oma riikides konstitutsiooniparandused läbi viia.

Hondurase valitsuse inimõiguste ombudsman Ramón Custodio ütles, et presidendi kava on lollus ning parlamendispiikri Roberto Micheletti sõnul ei ole referendumil seaduslikku jõudu.