Juudid võivad nurjata paavsti kanoniseerimise

Vatikan on astunud samme, et jõupingutusi Teise maailmasõja aegse paavsti Pius XII õndsaks kuulutamiseks ei nurjaks üha teravnev juutide kriitika, et Pius ei teinud nende päästmiseks midagi.

Käremeelsed vatikanlased väidavad, et paavst Benedictus XVI viivitab ametliku pühakukskuulutamise protsessi alustamisega, et säilitada häid suhteid Iisraeliga, kus on kanoniseerimisele tugev vastuseis, sest juudid süüdistavad Pius XII selles, et ta ei võtnud piisavalt otsustavalt sõna genotsiidi vastu, kirjutab The Telegraph.

Isa Peter Gumpel, kes juhib Vatikani-poolset uurimistööd Piuse kohta, ütles, et paavst Benedictus XVI ei saa külastada Püha Maad niikaua, kuni Yad Vashemi holokaustimuuseum kritiseerib Vatikani viimase natsipoliitika eest.

Muuseumis 2005. aastast alates välja pandud Pius XII foto all on allkiri, mis väidab, et Pius XII „keeldus alla kirjutamast liitlaste deklaratsioonile, mis mõistis hukka juutide hävitamise” ja „säilitas oma neutraalse positsiooni kogu sõja jooksul”.

Gumpeli sõnul on pildiallkiri ilmne ajaloo võltsimine.

Vatikan distantseeris end Gumpeli väidetest, kinnitades, et pildiallkiri ei ole „määrav faktor” Püha Maa külastamise puhul.

Iisrael kordas oma küllakutset. „Paavst on Iisraelis alati väga teretulnud ja väga õnnistatud külaline,” ütles välisministeeriumi esindaja Yossi Levy.

Vatikani ametlik seisukoht on, et paavst Pius XII püüdis päästa nii palju juute kui võimalik, aga läbi diskreetsete diplomaatiliste kanalite, sest jõulisem sekkumine oleks olukorda halvendanud.

Vatikan märgib samuti, et Pius andis kogu Itaalia kirikutele ja kloostritele käsu juute varjata ning Vatikani diplomaadid Euroopas aitasid paljudel juutidel vältida surmalaagritesse sattumist, andes neile välja võltspasse.

Piuse 50. surma-aastapäevale pühendatud missal selle kuu alguses ütles paavst Benedictus XVI Roomas ligi 300 katoliku piiskopile, et Pius töötas sõja ajal „salaja ja vaikselt halvima vältimiseks ja võimalikult suure hulga juutide päästmiseks”.