Samuti ütles aastaid Ukrainas elanud Tamm intervjuus Delfile, et Eesti ei tohiks distantseeruda Ukrainast isegi juhul, kui seda mõned suurriigid või ühendused teatud huvide või arengute tõttu teevad, sest tegu on sarnase ajalooga rahvaga, kes on Eestisse alati hästi suhtunud, ning samuti on Ukraina õigete otsuste korral meile väga oluline majanduspartner.

1. Milliseid tulemusi presidendivalimistel ennustate? Kas president selgub juba esimeses voorus või läheb vaja ka teist vooru?

Kindlasti ei selgu president esimeses voorus, kandidaatide rohkus hajutab esimeses ringis valijate hääled. Kuna ma osalen valimistel Ukraina parlamendi ehk siis raada personaalkutsega, siis pole minu esmaseks ülesandeks jälgida valimiste tehnilist teostust ja seaduspärasust, vaid tutvuda poliitiliste jõujoontega, kohtuda kandidaatide esindajatega ja mõista võimalikke arenguid. Just seepärast lõpeb minu töö kolm päeva pärast valimisi, kui on selgunud tulemused ja aega sisulisemateks aruteludeks.

2. Kas võltsimiste ja manipuleerimiste oht on nendel valimistel suur?

Jah, võltsimiste ja manipuleerimiste oht on suur, sest näiteks valimiskastide tellimine inimeste sissekirjutuse järgsesse elukohta ei vaja lisaselgitusi (põhjendust). Päris ebatavaline lahkus, kas pole? Tavaliselt toimub see ainult juhtudel, kui inimene ei saa tervislikel põhjustel ise minna valimisjaoskonda. Täna on aga Ukrainas olukord, kus “tahan, siis kutsun ja kõik”. Seda võib tõlgendada ka nii, et kui öeldaks, et pean kutsuma, siis ka kutsun. Teadagi pole sellistel puhkudel (kodus hääletamisel) võimalust tagada valija otsuste sõltumatust. Antud probleem vaidlustati eelkõige Julia Timošenko poolt kõikidel tasanditel, kuid asjatult.

3. Kas võib juhtuda ka selline olukord nagu eelmiste presidendivalimiste ajal, et esialgsete tulemuste kohaselt kaotanud pool tulemust ei aktsepteeri ning järgnevad meeleavaldused, telklinnakud ja muud protestiaktsioonid?

Ei, telklinnakute aeg ei kordu. Inimesed on pettunud. Mis võib juhtuda, on lõpmatu patiseis, kuna kandidaadid ei saavuta vajalikku häälteenamust. Sellisel puhul on arenguid raske ennustada.

4. Kui suure tähtsusega nimetatud valimised on? Kas presidendi vahetumine võib kardinaalselt muuta Ukraina senist arengut ja kurssi (suhted ELi, NATO ja Venemaaga)? Kas presidendi vahetumine võiks oluliselt mõjutada ka Eesti ja Ukraina omavahelisi suhteid?

Ukraina presidendi valimised on väga olulise tähtsusega. Mida tähendab aga väljend, “kas jätkub Ukraina senine kurss ja areng”? Ukraina areng peab kindlasti muutuma. Jätkata samal kursil tähendab veereda tupikusse. Bürokraatia, korruptsioon, mitteperemehelik energiaressursi kasutamine, ebaõnnestunud erastamine, ebapiisavad investeeringud infrastruktuuri ja regioonide ebaproportsionaalne areng, euroopaliku valitsemiskultuuri puudumine sealhulgas probleemid Krimmis jne, on ainult mõned näited toimuvast.

President Juštšenko pole suutnud täita rahva ja teda toetanud riikide ootusi. Tema toetus on kolm protsenti. Miks on selleni jõutud?

Esiteks tegeles president suure osa valitsemisperioodist oma positsioonide kaitsmisega. Revolutsionäär pole alati hea arendaja. Umbes sarnaselt nagu ei saa tank olla traktor. Ajutiselt ehk küll, kuid mitte pikalt. President Juštšenko on unustatud ka kunagiste välismaal asuvate jõudude poolt. Temale ei panustata, sest ta ei suutnud jätkata demokraatia ja reformide teel.

Mulle tundub, et Ukraina on otsustatud jätta puhvertsooniks ELi ja Venemaa vahel ja see on väga halb. Just seepärast on tähtis uue presidendi roll, kes peab Ukraina sõltumatuse teel hoidma ja rahva heaolu tagava eesmärgini viima. Reforme taasalustama.

Ukraina edasist lugu võrdleks ma hirmsuure tankeri sõiduga Suessi kanalis. Seda, kas saadakse ise hakkama või tuuakse jälle mõni loots pardale, näitab aeg. Ukrainas jätkub piisavalt palju tarku ja patriootiliselt meelestatud inimesi, samuti on neid presidendikandidaatide hulgas. Ma modifitseeriks täna Ukraina konteksti legendaarset lauset meie lähiminevikust ehk siis: “Kunagi nad võidavad niikuinii”, ja lisaks, et “sõltub vaid mis hinnaga”.

5. Mida peaks Eestis seoses Ukrainaga kõige rohkem silmas pidama? Kas Eesti ajakirjandus jälgib Ukraina sündmusi piisava tähelepanelikkusega?

Eesti jaoks on Ukraina väga oluline riik ja rahvas, kes on meid alati austusega ja võrdväärsena kohelnud. Meie ajalugu on sarnane, sest sajandeid pole me olnud riik vaid territoorium. Ukraina on Eesti jaoks olulise tähtsuse ja potentsiaaliga majanduspartner, juhul kui seal asjad õiges suunas laabuvad. Eesti on püüdnud toetada Ukraina reforme nii moraalselt kui praktiliselt. Eesti ei tohiks distantseeruda Ukrainast, isegi juhul, kui seda mõned suurriigid või ühendused teatud huvide või arengute põhjusel teevad.

Mis puudutab ajakirjandust, siis eks see ole nende valik, kas ja kui palju Ukraina teemat käsitleda. Palju olulisemaks pean aga kommunikatsiooni kohalike ukrainlastega, eriti vanema põlvkonna esindajatega, sest paljude nende jaoks on Ukraina koht, mis erilisi muutusi ei vaja ja kui vajabki siis ainult kõva kätt.

Miks nad nii mõtlevad? Esiteks, et tunda ennast parematena suheldes Ukrainas elavate kaasmaalastega. Teiseks selleks, et aeg ajalt kodumaal (sünnimaal) käies noorusaegu meenutada. Isiklikult arvan, et mineviku meenutamiseks peab käima muuseumis, mitte vanematekodus. Üks Euroopa suurriik ei saa eksisteerida kui muuseum. Olen Ukrainas elanud ligi 20 aastat. Ma tunnen seda maad ja rahvast ja soovin südamest ainult parimat.