Loomulikult käib jutt reaktsioonidest seoses Kataloonia referendumiga. Ligi märgib, et ka välisministeerium võinuks ütlemata jätta, et toetab Hispaania territoriaalset terviklikkust. "Oma triviaalsuses on see mõjunud pigem ärritavalt ja tootnud hulga rumalaid ütlemisi demokraatiast ja enesemääramisest. Iseasi, kui suudetaks avada Kataloonia kogu keerukus."

Ta jätkab, et Eesti poliitikute eneseupitused kohapeal pidanuks olema olemata. "Enesemääramisel ja rahvusvahelisel õigusel on paraku ajaloolised piirid, et kaitsta riike lagunemisest. Kuidas seda rakendatakse konkreetses olukorras, on suure kollektiivse otsuse, mitte koduse ärplemise asi."

Ta märgib, et Eesti puhul oli 1991. aastal ees rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisvus ja rahvusvaheliselt mittetunnustatud okupeerimine mittedemokraatia poolt, Hispaanias on hoopis raskem situatsioon: pikk ühtse riigi ajalugu, demokraatia, katalaanide ulatuslik autonoomia ja omakeelsus, pole ümberrahvastamist, pole põhiseaduslikku õigust eralduda.

"Meil pole selles olukorras anda tarka nõu, aga me peame teadma paralleele. Pretsedent on nakkav ja Hispaania puhul puudutab see baske, vôib-olla ka portugalikeelseid. Kogu riik koosneb kultuuriliselt kirjutest autonoomiatest. Ja Eestis, meenutan, on eraldumisreferendumi korraldatud ja enam ei taha, on korraldatud ka Krimmis. Ainult Venemaa ei tunne neis asjus pooltoone ja trollb praegugi eraldumise poolt, ise hoiab oma riiki koos soovi korral mitte politsei, vaid sõjaväega, ja eraldab ka oma naabrite küljest tükke."