Johannes Paulus kaalus tagasiastumist

Eelmine paavst Johannes Paulus II oli aastal 2000 väga lähedal ametist tagasiastumisele tervislikel põhjustel. 80-aastane paavst kaalus tõsiselt kirikuseaduse muutmist, milles nähakse ette, et paavst on ametis surmani.

Paavsti valmidusest ametist tagasi astuda kirjutab Johannes Pauluse ihusekretär kardinal Stanislaw Dziwisz oma äsja avaldatud raamatus, teatab The Telegraph.

Dziwisz oli paavsti isiklik sekretär ligi 40 aastat. Raamat kannab pealkirja “Elu Karoliga”, müüki tuleb see 29. jaanuaril. Oma mälestustes räägib poolakast kardinal Dziwisz, kuidas Vatikani kardinalid pidasid 2000. aastal koosoleku, millel arutati paavsti tagasi astumist tervislikel põhjustel.

Koosolekul osales ka kardinal Joseph Ratzinger — praegune paavst Benedictus XVI — ning Johannes Paulus ise. Paavst arutas, kas tema Parkinsoni tõbi ja üldiselt halvenev tervis peaks sundima teda paavsti ametit maha panema.

Johannes Paulus andis spetsiaalsed instruksioonid, kuidas korraldada tema ametist tagandamine juhul, kui ta ise ei suuda enam paavstina tegutseda ega oma tagasiastumist ellu viia.

Vatikanis on kehtestatud nõue, mille kohaselt ei saa üle 80-aastased kardinalid paavsti valimisel osaleda. Johannes Paulus kaalus, kas mitte ei peaks sama vanusepiirangut kasutama ka paavsti enda ametis püsimise puhul.

Koosoleku lõpuks jõudis Johannes Paulus siiski otsusele, et ta peab alluma Jumala tahtele ning püsima ametis seni, kuni talle on Jumala poolt ette nähtud.

2000. aastal oli Johannes Paulus 79-aastane, tema tervis oli jätkuvalt halvenenud kaheksa aastat. Johannes Paulus suri 2005. aasta aprillis 84-aastaselt.

Praegune paavst Benedictus saab aprillis 80-aastaseks. Viimane paavst, kes ametist tagasi astus, oli Celestinus V, see toimus aastal 1294.