Jänkide elu on parem kui kunagi varem
Kaheksa aastat pärast viimase presidendi valimist Valgesse Majja on elu muutunud nii suurtes kui ka pisiasjades.
USA-s valitseb enneolematu jõukus, kuritegevus on järsult langenud ja internet pakub pea piiramatut informatsiooni. Kõik muutused ei ole aga nii rõõmustavad: ülekaaluliste hulk kasvab hoogsalt, uimastite pruukimine on peaaegu kahekordistunud ning televisioonis ja kinos võidutseb vägivald.
Järgnevad mõned seigad riigi kohta, mille uus president pärib:
- Majandus.
Ameeriklased on rikkamad. USA jõukus on kõigi aegade suurim, rekordkõrge on eelarveülejääk, viimase 21 aasta madalaimal tasemel on vaesus ja 30 aasta madalaim tööpuudus. 1992. aasta valimispäeval oli Dow Jonesi tööstuslik keskmine 3.252 punkti, nüüd üle 10.000. Rohkem on ameeriklasi, kel on oma maja. Rohkem on börsil mängivaid ameeriklasi.
"See on peaaegu nii hea, kui üldse olla võib," ütles Standard and Poor’si ekspert David Wyss. "Kõigil on töökoht. Nende õemeestel on tööd ja nende naistel on tööd."
On ka muresid. Nafta- ja energiahinnad tõusevad, rahutused Lähis-Idas muudavad närviliseks rahaturud, kaubandusdefitsiit suureneb, ameeriklased säästavad vähem. Isiklike säästude hulk langes sel suvel kõigi aegade madalaimale tasemele.
"Algamas on majandusbuumi langus," ütles New Yorgi Primark Decision Economicsi maailmamajanduse ekspert Allen Sinai. "Kes ka valimisi ei võidaks, mingil juhul ei saa temalt oodata Clintoni-Gore’i saavutatud tulemust."
- Tervis.
Ameeriklased on tervemad. Keskmine eluiga pikemeb — 2000. aastal sündinule prognoositakse 77,1 eluaastat, mis on samm edasi võrreldes 1992. aastal sündinu prognoositava keskmise elueaga — 75,8 aastat. Laste surmad tulirelvade läbi on järsult vähenenud, samuti aidsisurmade tase.
Kolm ohvriterohkemat surmapõhjust USA-s on südamehaigused, vähk ja ajurabandus, kuid suremus kõigisse neisse langeb. Uued "elukvaliteedi" ravimid aitavad ameeriklastel toime tulla kõigega allergiast alates ja impotentsusega lõpetades. Geneetilised uuringud tõotavad uusi meditsiinisaavutusi.
Pahupoolel on aga suitsetamise kasv ja uimastite pruukimine teismelise elanikkonna hulgas, mis on 1992. aastaga võrreldes kahekordistunud. Tervishoiuekspertidele teeb muret ülekaalulisus. 1992. aastal olid 12,7 protsenti ameeriklastest paksud, 1999. aastaks oli protsent kasvanud 18,9-ni.
- Demograafia.
USA rahvastik on varasemast mitmekesisem. Hispaaniakeelse elanikkonna hulk on 1992. aastast peale kolmandiku võrra kasvanud — 24 miljonilt 32 miljonile. Mustade arv on tõusnud 10 protsendi võrra, valgete arv kolm protsenti. Umbkaudne elanikkonna koosseis 1. juulil 2000: 72 protsenti valgeid, 12 protsenti musti, 12 protsenti hispaaniakeelseid ning neli protsenti Aasia ja Vaikse ookeani saarte päritolu elanikke.
Elanikkond on hakanud nihkuma mägiosariikidesse ning juurdekasv on suurem eeslinnades ja maal.
Langeb abielude arv. 1992. aastal oli abielus 58,1 protsenti 15-aastasstest ja vanematest ameeriklastest, 1998. aastal 56,4 protsenti.
- Massikultuur ja meedia:
Kaheksa aasta jooksul on internet saanud osaks ameeriklaste igapäevaelust. Pooled majapidamised on võrgus, 1994. aastal oli internetiühendus viie protsendis kodudest. Mobiiltelefoniomanikke oli 1999. aastal 86 miljonit, 1992. aastal vaid 11 miljonit.
Samas pole ameeriklased loobunud televiisorist. Kodudes vaadatakse telekat keskmiselt seitse tundi ja 11 minutit päevas, see on 32 minutit rohkem kui 1992. aastal. Kasvab ka kinopiletite läbimüük.
- Ameeriklaste mentaliteet.
Ameeriklased on õnnelikumad, sallivamad ja varasemast rohkem rahul. Oktoobris läbi viidud Gallupi küsitlus näitas, et 94 protsenti nimetavad end väga või üsna õnnelikeks. 1992. aastal oli õnnelikke 90 protsenti. Chicago ülikooli uurimused näitavad rassilise, etnilise sallivuse suurenemist ning naiste võrdsuse kasvu. 1991. aastal leidis 77 protsenti, et homoseksuaalsus ei ole mingil juhul õige, tänavu oli omasugupoole armastajate vastu 58 protsenti ameeriklasi.
Üldiselt vaatavad ameeriklased täna ringi ja on rahul sellega, mida näevad. 1992. aastal oli 22 protsenti USA elanikest riigis toimuvaga rahul, nüüd on rahulolevaid 51 protsenti.
