Jalgpalli maailmameistrivõistluse jaoks uusi rajatisi ehitavate võõrtööliste töö- ja elutingimusi Kataris on teravalt kritiseeritud ja BBC ajakirjanikud tahtsid kõike seda oma silmaga näha.

Ühel vaiksel teelõigul ümbritses nende autot äkki kaheksa sõidukit, mis surusid nad tee äärde. Tosin julgeolekuametnikku otsis ajakirjanikud tänaval läbi, karjudes nende peale, kui nad rääkida üritasid. Kogu varustus ja kõvakettad konfiskeeriti ning ajakirjanikud sõidutati julgeolekujõudude peakorterisse.

Hiljem kuulasid luureametnikud reporteri, kaameramehe, tõlgi ja autojuhi eraldi üle. Ülekuulamine oli vaenulik.

Ajakirjanikke milleski otseselt ei süüdistatud, kuid küsiti üha uuesti, mida nad tegid ja kellega kohtusid.

Üks ülekuulajatest näitas fotode abil, et ajakirjanikke oli alates saabumisest kaks päeva jälitatud.

Kell 1 öösel viidi ajakirjanikud kohalikku vanglasse.

Pärast 13 tundi kestnud ootamist ja ülekuulamist kärkis üks ülekuulaja: „See ei ole Disneyland. Te ei saa oma kaamerat igale poole toppida.“

Ajakirjanikke ähvardati veel neli päeva kinni hoida, et neile õppetund anda.

Pärast teise öö veetmist vanglas lasti ajakirjanikud sama äkki vabaks kui nad olid kinni võetud.

Neil lubati kummalisel kombel minna organiseeritud pressiringkäigule, mille pärast nad olid riiki tulnud. Tundus, nagu poleks midagi juhtunudki, välja arvatud see, et nende varustus oli endiselt konfiskeeritud ning neil oli keelatud riigist lahkuda.

Mingit süüdistust ajakirjanikele ei esitatudki ja asju pole endiselt tagastatud.

Hiljuti on Kataris vahistatud ka teisi ajakirjanikke ja aktiviste, sealhulgas Saksa telemeeskond.

See, kuidas Katar meediat kohtleb, kui valmistub võõrustama maailma vaadatuimat spordiüritust, on hakanud probleemiks muutuma.

Veidi enam kui kahe miljoni elanikuga Katar, mis on maailma üks rikkamatest riikidest, matab raha oma maine parandamisse madalapalgaliste tööliste viletsate elutingimuste osas.

Välisajakirjanikega tegeleb nüüd väga lugupeetud Londoni PR-firma Portland Communications. Päeval, mil BBC reporter vanglast välja pääses, näitas PR-firma ruumikaid ja mugavaid villasid ehitustöölistele, kus olid ujumisbasseinid, jõusaalid ja heaolu eest hoolitsevad töötajad.

Ringkäigu organiseeris Katari peaministri büroo ja seda aitas läbi viia FIFA-le aru andev Katari MM-i korralduskomitee.

FIFA teatas, et uurib, mida BBC ajakirjanikega tehti.

Katari tööminister nõustus kaamera ees rääkima, kuidas võib meedia kajastada seda, mida inimõiguslased nimetavad sunnitööks Kataris.

„Katar on avatud riik alati, alati olnud,“ ütles Abdullah al-Khulaifi. „Vajakajäämisi, millega ma silmitsi seisan, probleeme, millega ma silmitsi seisan, ei saa ma varjata. Katar on avatud ja nüüd nutitelefonidega on igaüks ajakirjanik.“

Khulaifi sõnul on negatiivne kajastus võõrtööliste elutingimuste kohta metsikult liialdatud ning on saavutatud suurt edu võõrtööliste põhiliste tingimuste parandamises.

Ilma ametiühingute ja vaba meediata pole suurte kohalike ja rahvusvaheliste firmade juhtidel mingit stiimulit enam kui miljoni rahahädas töölise tingimusi radikaalselt parandada.

18-aastane mehaanik, kes on üks 400 000 Kataris töötavast nepallasest, ütles, et maksis Nepali värbamisagentuurile 600 dollarit, et korraldada viisa Kataris töötamiseks, ning talle lubati palka 300 dollarit kuus.

Kui ta kohale jõudis, öeldi talle, et palk on tegelikult 165 dollarit kuus. Lepingust talle koopiat ei antud ja see oli pealegi inglise keeles, mida ta ei oska.

Nepallane on nüüd Katari piirava kafala-süsteemi lõksus, mis ei luba töölistel viis aastat töökohta vahetada. Nii satuvad võõrtöölised kergesti ekspluateerimise ohvriks.

Et aga Nepalis on vaja nii palju raha maavärinajärgseks ülesehitustööks, pole tulevastest töölistest ilmselt puudust.

Katari MM-i lähenedes tähelepanu sealsetele võõrtöölistele tõenäoliselt ainult suureneb.