Jaapani valitsus teatas, et ei ole teadlik konfidentsiaalse informatsiooni lekkimisest, kuid kaitseministeerium nõuab, et MHI korraldaks täiemõõdulise uurimise. Ametnikele valmistas pahameelt, et nad said kübarrünnakust teada kohalikust meediast, teatab BBC News.

Kõik valitsusega lepingulistes suhetes olevad ettevõtted on kohustatud informeerima ministeeriumi otsekohe igasuguse tundliku või salajase informatsiooni lekke kohta.

Küberrünnakud, mis arvatakse olevat esimesed omalaadsed Jaapani kaitsetööstuse vastu, lähtusid väljastpoolt ettevõtte arvutivõrku.

Häkkerid saatsid sõnumeid, mille eesmärk oli inimeste meelitamine võltsveebilehti külastama ja oma sisselogimisandmeid loovutama.

Ei MHI ega Jaapani valitsus ole öelnud, kes võiks olla küberrünnaku taga. Ühe Jaapani ajalehe väitel märgati rünnakus hiinakeelset kirja.

Hiina esindaja lükkas selle väite aga ümber.

MHI kinnitas, et 45 serverit ja 38 arvutit nakatati vähemalt kaheksa viirusega, mille sihtmärgid oli Nagasaki laevatehas, kus ehitatakse hävitajaid, ja Kobe tehas, kus toodetakse allveelaevu ja tuumajaamade osi. Rünnati ka Nagoya tehast, kus ettevõte projekteerib ja ehitab rakettide navigeerimissüsteeme ja mootoreid.

Ka teine Jaapani kaitsetööstusettevõte IHI, mis toodab sõjalennukite mootorite osi, väidab, et teda on rünnatud. IHI teatel on juba kuid saabunud viirusi sisaldavad e-kirjad, kuid kaitsesüsteemid on nakatumise ära hoidnud.