Istanbulis pommiplahvatuse lähedal olnud Hille Hanso: hukkunud maetakse juba täna, tänavatele on tulnud ka meeleavaldajad
„Eilne sündmus toimus minu kodust umbes kahe kilomeetri kaugusel ja umbes pool tundi varem murdsin ma seal rahvasummast läbi, et koju pääseda. Plahvatuse hetkel olin ma bussis, plahvatust ma ei kuulnud, sest bussimürin oli üle, aga ma olin sellele väga lähedal,” nentis Hanso.
Hanso lausus, et on väga demoraliseeriv, kui sellised asjad kodulinnas juhtuvad. „Aga ma annan endale aru, et Istanbulis on tegelikult suurem võimalus auto alla jääda, kui terroriaktis kannatada saada. See on väga suur ebaõnn ja külvab proportsionaalselt palju rohkem viha ja hirmu, kui tegelikult inimestele otsest kahju loob. See ongi terrori iseloom, et ühest sündmusest saab hästi palju moraalselt kahju luua,” sõnas Hanso.
Terrorirünnaku tõttu Hanso oma elus midagi ei muuda ja enamik Istanbuli elanikke naaseb tema kinnitusel paari päeva jooksul normaalse elu juurde. „Küll aga on järjest rohkem inimesi, kes esitavad endale küsimust, miks me oleme sinna jõudnud, miks Türgi on sellises olukorras, et niisugused terrorirünnakud aset leiavad, ja juba regulaarselt. Surve valitsusele naasta kurdidega rahuläbirääkimiste juurde on vähemalt teatud ühiskonnagruppides aina kasvav,” kommenteeris Hanso.
Eile öösest ja täna hommikust saadik on kõrged riigiametnikud teinud avaldusi, milles mõistavad terrori hukka ja avaldavad ametlikku infot selle kohta, mis juhtus. Ühtlasi on täna välja kuulutatud üleriigiline leinapäev ja telepildis kantakse otse üle, kuidas Türgi kombe kohaselt juba täna hukkunud inimesi maamulda sängitatakse. „Kõik kõrged riigiametnikud on täna taaskord sellisel suurel matusel,” märkis Hanso.
Piirkond, kus pommid plahvatasid, on väga tihedalt asustatud. „Seal on ka hästi palju autosid. Eile õhati üks auto kahtlusega, et seal võib olla veel lõhkeainet. Kõik meetmed on tarvitusele võetud. Seal piirkonnas pole liiklus seniajani veel täielikult taastatud. Uurimine käib,” rääkis Hanso. „Moraalselt on inimesed muidugi väga haavatud — kui rünnak toimub avalikus kohas pärast positiivses meeleolus jalgpallimatši, siis loomulikult on see väga demoraliseeriv ja täna on liiklus selles piirkonnas tunduvalt rahulikum kui igapäevaselt. Inimesed eelistavad selles piirkonnas mitte tänavatele minna, vaid oodata infot ja jälgida, mis saab edasi.”
Praeguse seisuga on rünnaku organiseerimises kahtlustatuna kinni peetud 13 inimest. Mõni aeg tagasi andis rünnaku teemal intervjuu Türgi asepeaminister Numan Kurtulmuş, kes sõnas, et rünnaku korraldamise osas näivad kõik märgid viitavat Kurdistani Töölisparteile. „Olles päris mitmeid suuri rünnakuid pealt näinud, siis ma arvan ka, et see spekulatsioon võib olla õige, sest rünnak oli suunatud märulipolitsei ehk julgeolekujõudude vastu, kes olid pärast jalgpallimatši jäänud korda hoidma,” sõnas Hanso. Sellest saab järeldada, et rünnak oli suunatud riigi võimude, mitte tsiviilisikute vastu.
Hanso hinnangul aga ei piisa üksnes rünnaku organiseerijate leidmisest. „See on palju laiem probleem kui need üksikud rünnakud, mis aset leiavad. Tegelikult on vaja rahuläbirääkimised taastada ja leida poliitiline lahendus kurdide probleemile pikaajaliselt. Enne, kui pole selles suunas suudetud kokkuleppele jõuda, leiavad taolised rünnakud Türgi suurlinnades kardetavasti aset ka edaspidi,” lausus ta.
Kell 11 (Türgi aja järgi kell 12) algas Beşiktaşe rajoonis terrorismivastane meeleavaldus, kuhu inimesed kogunesid selleks, et rahumeelsetele lahendustele toetust avaldada. „Tavalise linnakodaniku vaade sellele on soov leida lahendus ja jõuda stabiilsuse ja rahuni Türgis,” märkis Hanso, kelle sõnul võib koguneda väga palju inimesi, sest Beşiktaşe jalgpallimeeskonna toetajate hulk on väga suur ja nad on ühiskonnas aktiivsed, nii et nemadki on kindlasti täna rahumarsiga tänavatel.
Paraku kahtlustab Hanso, et lähiaastatel siiski läbirääkimisi ei taastata, sest võimul olev Õigluse ja Arengu Partei (AKP) on end tihedalt sidunud väga natsionalistliku Milliyetçi Hareket Partisiga (MHP), mis on paremrahvuslik partei. Nende ühine eesmärk on konsolideerida presidendivõim ehk presidendiinstitutsiooni tugevdada. „Seetõttu on varem võrdlemisi liberaalse riikluse arengu partei retoorika muutunud veelgi natsionalistlikumaks. Kardetavasti vähemalt lühikeses perspektiivis poliitilist lahendust otsima ei hakata, vaid tegeletakse selle küsimusega ikkagi kui terrorismivastase võitlusega, ja see tähendab seda, et relvastatud konfliktid jätkuvad,” lausus Hanso.
Eilsetes plahvatustes hukkus vähemalt 38 inimest, nende seas 31 märulipolitseinikku. Veel 155 sai vigastada.
