Suurema vulkaanipurske võimalust ei saa välistada. Katla on tegutsev vulkaan ja selle pikk ajalugu sisaldab endas palju suurt kahju tekitanud purskeid, kommenteeris Islandi ülikooli professor Páll Einarsson Iltalehti vahendusel.

Tänu ajalooallikatele on teadlased saanud informatsiooni Katla purskamisest tuhandeaastase perioodi jooksul. Selle põhjal võib öelda, et Katla ärkab unest iga 40-80 aasta järel.

Järgmine purse on seega juba väga hiljaks jäänud, sest viimati purskas vulkaan 1918. aastal.

Katla oodatav purse teeb teadlased närviliseks ja mitte asjata. 1783. aastal pursanud Katla häiris elu kogu maailmas, sest vulkaan sülgas tuhka, fluorvesinikku ja vääveldioksiidi õhku järjest kaheksa kuu jooksul. Islandis hukkus viiendik elanikkonnast ja pool kariloomadest.

Vulkaanipurske tagajärjel tekkis ülemaailmne näljahäda, sest atmosfääri jäänud väävelhappepisarad peegeldasid päikesevalguse tagasi. Ilmastik külmenes terveks aastaks.

„Jääb vaid loota, et midagi sellist ei juhtuks,“ kommenteeris vulkanoloog Ford Cochran.

Teine Katla purskega seotud hirm on üleujutused. Katla asub Mýrdalsjökulli liustiku all, mis sulades tekitaks tohutu üleujutuse.

Teadlaste jaoks on probleem selles, et 1918. aastast ei ole seismoloogiliste mõõtmiste andmeid. Teiste sõnadega ei tea keegi Katla purskele eelnevaid hoiatusmärke.

„Vulkaani antavad märgid võivad olla ebatavalised, aga alati ei saa neist aru. Katla on andnud valehäireid juba mitmel korral,“ ütles Cochran.