Ajaleht meenutab Venemaa ajakirjaniku Pjotr Silajevi juhtumit, kes sai Kremli kritiseerijana 2012. aasta aprillis Soomelt asüüli ja arvas, et saab seejärel alustada rahulikku uut elujärku.

Kuid juba sama aasta augustis vahistati ta politsei poolt Hispaanias Granadas puhkusereisil ja viidi pealinna Madridi väljasaatmispunkti.

Silajev: „Hispaania politsei kohtles mind [kohutaval] viisil... Nad korrutasid: „teid saadetakse riigist välja“. Nad süüdistasid: „sa oled vene terrorist“.

Ajaleht meenutab ka Valgevene presidendikandidaadi Ales Mihhalevitši juhtumit, kellel õnnestus oma kodumaalt samuti võimukriitikuna põgeneda, aga 2011. aasta juulis peeti ta Poola lennujaamas politsei poolt kinni ning sarnaselt Silajeviga saadeti ka tema väljasaatmispunkti.

Mõlema meesterahva puhul oli kinnipidamise põhjuseks Interpoli vahistamiskäsk. Venemaa ja Valgevene poolt sisestati nimelt varem Interpoli andmebaasi kinnipidamistaotlus ning organisatsiooni kaks liikmesriiki Poola ja Hispaania seejärel vastavalt talitasidki.

EUObserveri hinnangul ei ole aga tegemist ebatavaliste juhtumitega ja toob järgnevate näidetena nii Eesti kodanikust Eerik-Niiles Krossi kui ka Briti kodanikust ärimees Bill Browderi.

Browder: Venemaa on selgelt kuritegelik riik... ja kui keegi seal seda rõhutab, siis võimud kas tapavad ta või püüavad Interpoli abil arreteerida.

Interpoli tegevust ei kontrollita

Ajaleht juhib ka tähelepanu, et erinevalt näiteks Euroopa Liidu ühisest politseiagentuurist Europol, peakontoriga Haagis, mis samuti aitab oma liikmesriikidel kurjategijaid tabada, on Interpol kummaline organisatsioon – ilma administratiivselt sõltumatu, juriidilise või parlamentaarse kontrollita.

Interpol aga väidab, et suudab omaenda jõududega ebasobivat kasutamist vältida ja kontrollib enne avaldamist kõiki liikmesriikide esitatud vahistamistaotlusi. „Kõigi liikmesriikide taotlusi tuleb võrdselt austada,“ ütles politseiorganisatsiooni pressiesindaja.

EUObserveri andmetel ei ole aga süütul inimesel Interpoli konksu otsust kerge pääseda, sest tagaotsimisteadete tühistamistaotlustega tegeleval organisatsioonil CFF – koosneb viiest inimesest, kes on pärit Kanadast, Iirimaalt, Mauritaaniast, Prantsusmaalt ja Jordaaniast – läheb juhtumite uurimisega tavaliselt vähemalt mitu kuud aega ja samuti ei anna CCF enda töö kohta mingit avalikku põhjendust.