Hääletustulemused kinnitati Eesti aja järgi laupäeva õhtupoolikul, kui kõik jaoskonnad olid oma tulemused valimiskomisjonile edastanud. Jah-hääli loeti kokku üle 1,2 miljoni ning ei-hääli umbes 734 300, mis tähendas, et protsentuaalselt oli samasoolistele abiellumisõiguse andmise poolt 62% rahvahääletusest osavõtnutest.

Analüütikute sõnul oli üllatav ka sedavõrd kõrge osalusprotsent - 60,5.

Dublini maakonnas oli abieluvõrdsuse poolt kuni 75 protsenti hääletanutest, kõige kõrgem oli toetus Kagu-Dublinis, kus see jäi vaid 0,1% võrra alla 75 protsendipügalast.  Jah-hääled jäid vähemusse vaid üksikutes piirkondades.

Kõige rohkem ei-hääli loeti kokku Roscommon - Leitrimi valimisringkonnas, kus homoabielude vastu oli 51,4% hääletanutest. See oli ka ainus valimisringkond Iirimaal, kes hääletas geiabielude vastu ehk siis ei-hääli oli üle 50 protsendi.

Aktivistid avaldasid juba laupäeva hommikul lootust, et suur osalusprotsent linnades ja noorte massiline  hääletusest  osavõtt tähendab jah-hääle võitu.

Abieluvõrdsuse toetajad kogunesid eile  pärastlõunal Dublini lossi hoovi, et tulemused juubelduste saatel üheskoos vastu võtta. Iiri poliitikud tervitasid eile üksteise järel jah-häälte ülekaalu, nimetades päeva ajalooliseks.

Lääne-Euroopa ühe konservatiivseima riigina nähtud Iirimaal on toetus samasooliste abieludele viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Seda märgatavalt pärast roomakatoliku kiriku mõjuvõimu kahanemist pärast vaimulike lastepilastamise juhtumite avalikuks tulekut 1990-ndatel.

Iirimaa on viimase kümnendi jooksul muutunud oluliselt liberaalsemaks, arvestades, et homoseksuaalsus legaliseeriti seal alles 1993. aastal ja kuni 1995. aasta referendumini polnud Iirimaal võimalik lahutada oma abielu (lahutused seadustati vaid 50,3% toetusega).

Samasooliste tsiviilpartnerlus (sarnane Eestis mullu vastu võetud ja 2016. aastal kehtima hakkava kooseluseadusega) seadustati Iirimaal viie aasta eest.