Iirimaa armee avalikustas Belfasti ründamise kava
Briti ajaleht The Times kirjutab, et nüüd 40 aastat hiljem avalikustatud salajastest dokumentidest selgub, et vastavalt rünnakuplaanile, mis sai nimeks Exercise Armageddon (Ülesanne Viimnepäev), pidid Iiri väed vallutama Belfastis asuva ringhäälingu BBC stuudio, dokid, lennujaama ja tehased.
Sealjuures pidi iirlaste rünnak olema mitte traditsiooniline armee pealetung, vaid sissitaktika võtmes: eriväljaõppe saanud sõduritel oli ülesanne pidada Belfasti tänavatel varjatud linnalahingut.
Salajase plaani teise osa kohaselt pidid kaks Iiri armee 120-mehelist jalaväekompaniid tungima Londonderry (ka Derry) ja Newry linnadesse. Operatsioon pidi toimuma ootamatult ja ühepoolselt, seetõttu ka ametlik Dublin ei kavatsenudki Londonile sõda kuulutada.
The Times märgib, et iirlastel ei õnnestunud oma plaani täide viia, kuna tal ei jätkunud Exercise Armageddoniks piisavalt sõjaväelasi - Dublini käsutuses oli vaid 2136 sõjaväelast, kuid vaja oleks läinud 2817. Lisaks peeti sõdurite moraali, võitlusvõimet liialt madalaks.
Briti ekspertide arvates oleks Põhja-Iirimaa muutunud iirlaste plaani käivitamise puhul samasuguseks veriseks vägivallapesaks nagu praegune Iraak. Teised spetsialistid kinnitavad aga, et Iiri armeel poleks olnud omanõrkuse tõttu mitte mingit võimalust seista brittidele vastu.
Iiri Vabariik saavutas Suurbritanniast sõltumatuse 1922. aastal. Sellest ajast peale on Iiri radikaalid pidanud võitlust ühendamaks Londoni valitsetavat Põhja-Iirimaad oma rahvusriigiga.
