Hollandi valitsuse jaoks on suurim dilemma see, et ühelt poolt tuleb kõik inimsäilmed koju Hollandisse tuua ja tõendeid kohapeal uurida, teiselt poolt aga on vaja vältida seda, et Ukrainast hakkaks uusi laibakotte saabuma, kui separatistid uurijaid tulistama hakkavad. Hollandi valitsus püüab saada selle kohta garantiisid konflikti osapooltelt, kuid ei taha olla uurijate kaitsmisel lõpuni sõltuv kolmandatest tegijatest, teatasid mitmed allikad Hollandi ajalehele De Volkskrant.

„On väga tõenäoline, et see missioon leiab aset mitte väga kauges tulevikus,“ ütles üks allikas. „Kuna tundub, et uurijad ei saa ohutult töötada, peab olema sõjaliste turvajate võimalus käepärast, see on niisiis plaan B. Ma ootan lühikese aja jooksul teadaannet,“ ütles teine allikas. Praegu töötab valitsus niinimetatud artikkel 100 protseduuri kallal, et eesseisvast missioonist parlamenti informeerida.

Neljapäeval astutakse järgmine võtmetähtsusega samm selles ettevõtmises: välisminister Frans Timmermans sõidab koos Austraalia kolleegi Julie Bishopiga Ukrainasse, et sealsetele võimudele survet avaldada. Timmermans rääkis juba teisipäeval lühidalt parlamendifraktsioonide juhtidega missiooni võimalikest riskidest. Viimased on plaani suhtes kriitiliselt pooldavad, aga ei tea veel üksikasju. Poliitiline toetus ei ole veel täielik, samas kui asjaga on kiire.

Niinimetatud Donetski rahvavabariigi peaminister Aleksandr Borodai ütles esmaspäeval, et Hollandi relvastatud politseinikud on teretulnud eksperte lennuki allakukkumispaigas kaitsma, kuid küsimus on, kui palju tema sõna maksab. Mitte kõik separatistid ei ole tema juhtimise all.

Hollandi peaminister Mark Rutte on viimastel päevadel telefoni teel vestelnud Venemaa ja Ukraina presidentidega, et kanda hoolt selle eest, et turvamissioon ei tooks kaasa uusi ohvreid. Separatistidega peetakse juba nädal aega läbirääkimisi Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) vahendaja, šveitslase Alexander Hugi kaudu. Osaliselt tänu sellele kontaktile õnnestus teisipäeval rong ohvrite surnukehadega ohutult separatistide valduses olevalt alalt välja tuua.

Kui Ukraina annab nõusoleku välismaiste sõjaväelaste viibimiseks oma piirialal, piisab juriidiliselt kahepoolsest kokkuleppest ning on võimalik vältida keerulist uut resolutsiooni „ÜRO politseimissiooni“ kohta.

Kõike raskendab see, et Holland võitleb Bosnia sõja aegse Srebrenica traumaga, kui sõjapiirkonda saadeti Hollandi sõdurid, kes ei suutnud iseennast kaitsta.