Hollandi raport: NATO jõude Balti riikides peab vähemalt kolmekordistama, et Venemaa neid ei hõivaks

 (594)

Hollandi raport: NATO jõude Balti riikides peab vähemalt kolmekordistama, et Venemaa neid ei hõivaks
Foto: Marina Loštšina

NATO liitlased peavad oma kohalolu Balti riikides kolmekordistama, et Venemaa ei oleks võimeline neid riike üllatusrünnakuga hõivama, teatab Hollandi sõltumatu organ Rahvusvaheliste Küsimuste Nõuandekogu (Adviesraad Internationale Vraagstukken - AIV), mis nõustab valitsust ja parlamenti.

NATO reageerimisjõud on liiga aeglased ja liiga väikesed Balti riikide kaitsmiseks Venemaa rünnaku vastu. Holland ja teised NATO liitlased peavad oma kohalolekut Balti riikides vähemalt kolmekordistama, et olla kindlad, et Moskva ei saa Eestit, Lätit ja Leedut 60 tunni jooksul hõivata, öeldakse AIV täna avaldatud raportis „De Toekomst van de Navo en de veiligheid van Europa” („NATO tulevik ja Euroopa julgeolek”), mille tellis Hollandi valitsus ja mis esitati kaitseminister Ank Bijleveldile, vahendab De Volkskrant.

„On aga väga küsitav, kas NATO tarvitusele võetud meetmetel on piisav heidutusmõju, et hoida Venemaad tagasi ühel hetkel sõjalise sissetungiga oma mõjusfääri laiendamisest,” teatab AIV. „60 tunni jooksul oleksid Tallinn või Riia võetud, samas kui NATO-l on vaid piiratud arv ebameeldivaid valikuid: relvastatud vastus, eskalatsiooniga ähvardamine või allaandmine.”

Loe veel

Seotud lood:

Et vältida Balti riikide üllatusrünnakuga jalge alla tallamist peab AIV hädavajalikuks ette nihutatud NATO üksuste märgatavat tugevdamist seal. Mõeldakse brigaadi tugevust roteeruvat üksust igasse Balti riiki. See tähendab kokku 9000-15 000 NATO sõjaväelast praeguse 3260 asemel, seega vähemalt kolmekordistamist.

AIV hoiatab, et NATO sõjaväelastel Balti riikides on ettevaatliku strateegia tõttu ebapiisav löögijõud, et sõjalist jõukatsumist venelastega võita. Ka täiendavad väed, mis võidakse 30-45 päevaga juurde paisata, pakuvad vaevalt mingit kergendust üllatusrünnaku puhul, märgib AIV.

Murekoht ei ole raporti järgi mitte ainult NATO vägede suurus, vaid ka aeglane reaktsiooniaeg. Selle tagajärg on see, et Balti riigid võidakse lühikese ajaga jalge alla tallata. Sellise stsenaariumi puhul oleks NATO sunnitud ähvardama tuumarelvadega, et oma territooriumi kaitsta. See võib aga väga lühikese ajaga kaasa tuua Venemaa-poolse tuumaähvarduse Euroopa pealinnadele.

„Euroopa idapiiri kollektiivkaitse on tulevastel aastatel NATO peaülesanne,” teatab AIV, mis soovitab Hollandil nõuda NATO-s sõjaliste üksuste märgatavat suurendamist Balti regioonis ja hoolitseda selle eest, et neid saaks kiiremini ümber paigutada. Veel peab Holland kasutama diplomaatilisi kanaleid paremate suhete loomiseks Venemaaga.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare