Interviú viitab ka Hispaania politsei salajasele ettekandele, mis koostati pärast seda, kui Dombrovskis teatas 2013. aastal ootamatult Kataloonia uudisteagentuurile Agència Catalana de Notícies, et Läti võib Kataloonia iseseisvust toetada. „Kui protsess on legitiimne, siis minu arvates miks ka mitte,“ ütles Dombrovskis siis, vahendab Läti Delfi.

Pärast seda kutsuti Läti suursaadik Madridis Hispaania välisministeeriumi aru andma. „Selle järgi, mida teatasid sellele poliitikule lähedal seisvad inimesed, olid peaministri kahemõttelised avalikud seisukohavõtud Kataloonia iseseisvuse tunnustamise kohta varem kokku lepitud ja kahtlemata majanduslikult tasutud,“ tsiteerib Interviú politsei salajast ettekannet.

Hispaania väljaanne kirjutab veel, et tehing toimus Dombrovskise usaldusisiku Sandra Bukane vahendusel. Bukane oli varem Dombrovskise nõunik ja Dombrovskise naise äripartner. Läbirääkimistel olevat osalenud ka Gints Freimanis, kes töötab Dombrovskise büroos Euroopa Komisjonis ja oli varem tema majandusnõunik.

Interviú väitel liikusid „Kataloonia tehingu“ rahavood Bukane kaudu. Esimene osa tasust, kaks miljonit eurot, pesti puhtaks eraprojektides, näiteks kinnisvaratehingutes Sigulda ümbruses.

Ülejäänud raha maksti väidetavalt läbi Läti keskpanga Panama ettevõtjate laenuna. Siinjuures tuleb märkida, et Läti keskpank ei tegele eraisikute arveldustega.

Interviú kirjutab veel, et mainitud altkäemaks sai 2014. aasta 20. novembril teatavaks Läti presidendile, mis võis olla Dombrovskise ametist tagasiastumise tegelik põhjus (selleks on tavaliselt peetud Riias toimunud ohvriterohket poevaringut).