Keskvalitsus pöördus konstitutsioonikohtu poole pärast seda, kui Baskimaa parlament oli referendumi korraldamise juulis heaks kiitnud, vahendab Associated Press.

Madridi ametnikud kirjeldasid referendumit kui varjatud katset täieliku iseseisvuse saavutamiseks piirkonnale, millel juba praegu on suur autonoomia koos oma politsei ning otsustusõigusega rahandus-, haridus-, ja kultuuriküsimuste üle.

Referendumil oleks esitatud kaks küsimust: kas toetate läbirääkimisi relvastatud Baski separatistliku rühmitusega ETA, kui see lõpetab vägivalla ning kas Baskimaa poliitilised parteid peaksid sõlmima lepingu baski rahva õiguse üle määrata ise oma tulevikku.

Kohus väitis ka et plaanitud referendum tõstataks küsimuse Baskimaa ja muu Hispaania suhete muutmisest ning see ei tule kasuks, vaid pigem kahjuks kogu Hispaania kodanikkonnale.

Kriitikute sõnul oli Baskimaa rahvuslasest president Juan José Ibarretxe valmis referendumi läbi viima isegi siis, kui ETA on parajasti rünnakul. ETA on alates 1960. aastate lõpust tapnud 825 inimest.