Umbes 70 protsenti Hiina joogiveest ja 40 protsenti põllumajanduses kasutatud vett on põhjavesi, mis olematu või nõrga puhastustööstuse tõttu on aastatega väga ära saastunud, teatab The Telegraph.

Vee saastatus Hiinas ja sealsetes jõgedes sattus taas tähelepanu alla Harbini keemiatehase lekke tõttu. Miljonid inimesed jäid mitmeteks päevadeks mürgitatud jõe tõttu ilma kraaniveest.

Sarnane katastroof õnnestus Guangdongi provintsis ära hoida vaid tänu jõetammi sulgemisele, seal sattus jõkke kaadiumit.

Uuringud näitavad aga, et sarnaseid juhtumeid leiab aset pea iga päev, Hiina võimud lihtsalt vaikivad need maha.

Saastamine on võtnud eriti ulatuslikud mõõtmed sedamööda, kuidas majandus kasvab. Kõige hullemad saastajad on reeglina riigile kuuluvad ettevõtted. Eelmisel aastal avastati näiteks, et mõned kohalikud omavalitsused ja ettevõtted sulgesid oma puhastusseadmed, et suuremat kasumit teenida.

Hiina veeressursside minister tunnistas, et igal aastal on 300 miljonit inimest sunnitud regulaarselt jooma saastatud vett, 190 miljonit inimest jäid selle tõttu haigeks, 30 000 last suri saastatud veega seotud haigustesse. Lisaks suurenevad sünnidefektid ja vähi levik.

Saaste on lõviosas tekitatud tööstussaaste ja fekaalide juhtimisest pinnavette, eelkõige jõgedesse. Saaste liigub sealt edasi põhjavette.

Kõigele muule lisaks langeb põhjavee tase ülekasutamise tõttu kiirest, aasta jooksul langeb see kohati kuni 45 sentimeetrit.