Hiina teadlased: Sars saadi loomadelt
“See on pöördelise tähtsusega avastus,” ütles Kathryn Holmes USA Colorado Ülikooli Terviseteaduste Keskusest. Holmes on juhtiv ekspert koronaviiruste perekonna alal, millesse kuulub ka sars.
Raskekujuline äge respiratoorne sündroom (sars) ilmus välja mullu novembris Lõuna-Hiinas. Üheks haiguse sümptomiks on ägedaloomuline kopsupõletik.
Novembrist selle aasta maini nakatus sarsi umbes 8500 inimest 30-s riigis, neist 800 suri. Tõbi levis Torontoni, kus nõudis 41 inimese elu.
Varem sarsi ei tuntud ja seetõttu kulus mitu kuud, enne kui suudeti välja selgitada, et selle tekitaja on koronaviirus. Tegu on inimestel gripilaadseid sümptomeid põhjustav viiruseperekond, mis tekitab mitmesuguseid haigusi ka loomadel.
Yi Guan ja tema kolleegid Hongkongi ülikoolist testisid kaheksat Shenzheni turult ostetud looma, 95 turutöötajat ja patsiente, kes olid sattunud haiglasse sarsist erinevate haigustega.
Nende peakahtlusalune oli delikatessiks peetav pesukarulaadne loom kärpkass ehk tsiibet. Katseid tehti ka kährikkoera ja mägraga.
Loomade organismist leiti sarsiga sarnase koronaviiruse antikehi ja viirust ennast.
“Kuna leidsime sarsisarnast koronaviirust mitmest erinevast turult pärit loomaliigist, viitab see, et turud võisid olla inimse sarsi oluline allikas,” ütles Guan.
Ta rõhutas aga, et on veel vara kindlalt öelda, kas epideemia esmaseks allikaks olid kärpkassid või mõni teine loom. “See töö ei tõesta, et loomperemees oli kärpkass. Selles öeldakse, et viimane võis ise viirusega nakatuda. Kärpkassid võisid saada selle hiiri süües või mingil muul moel,” ütles Holmes.
Guani töörühm leidis viiruse antikehi ka paljudelt turutöötajatelt, kes ei ole sarsi haigestunud. Üheltki haiglapatsiendilt aga viirust ei leitud.
Guan ja tema kolleegid kirjutavad ajakirjas Science, et koronaviiruste inimese variandil on üks geenijärjend puudu ja see näitab, et viirus peab inimese nakatamiseks muutuma.
