Hiina suurendab sõjalist eelarvet kümne protsendi võrra

Hiina sõjaline eelarve kasvab eeloleval aastal kümme protsenti, teatas parlamendi pressiesindaja kolmapäeval. Eelarve kasvab vaatamata sellele, et majanduskasv aeglustus mullu 7,4 protsendini ja selle aeglustumist oodatakse tänavu veelgi.

Hiina sõjaline eelarve kasvab kahekohalise numbri võrra viiendat aastat järjest ning jõuab umbes 145 miljardi dollarini. Pentagon ja rahvusvahelised organisatsioonid hindavad, et tegelikud kulud võivad olla veel 40-50 protsenti suuremad, sest eelarve ei sisalda kõrgtehnoloogiliste relvade impordiks, uurimistööks ja arendamiseks tehtavaid kulutusi ning muid olulisi programme, vahendab Associated Press.

Suuremaid sõjalisi kulutusi peetakse Hiina kasvava majandusvõimsuse peegelduseks ning see annab tunnistust soovist end regionaalselt ja rahvusvaheliselt maksma panna. Peking ütleb, et suuremate eelarvete eesmärk on lihtsalt moderniseerida ja parandada tingimusi maailma suurima, 2,3 miljoni mehelise rahvavabastusarmee jaoks.

Eelarve suurendamine umbes kümne protsendi võrra on kavas heaks kiita neljapäeval riikliku rahvakongressi avamisel, teatas pressiesindaja Fu Ying.

„Hiinal on riigikaitse moderniseerimise osas karmim tee käia kui teistel suurtel riikidel. Me saame enamiku oma sõjalise tehnoloogia uuringutes ja arendamises toetuda ainult iseendale,“ ütles Fu. „Sealjuures peame me pidevalt parandama tingimusi oma sõdurite jaoks.“

Hiina sõjalised kulutused moodustavad siiski vaid kolmandiku USA kaitse-eelarvest, milleks on sel aastal pakutud 534 miljardit dollarit. Oodatakse aga, et USA kulutused eelseisvatel aastatel ei tõuse või isegi langevad.

Hiina peamised julgeolekuväljakutsed on vaidlusalune piir Indiaga Himaalaja kõrgmäestikus, vaidlusalused saared Lõuna-Hiina meres ning vaidlus Jaapaniga asustamata saarte üle Ida-Hiina meres.