Henrik Hololei Brüsseli terrorirünnakust: tegu oli kohalike terroristidega, ühtki lennujaama turvanõuet ei rikutud
Kas eilne terrorirünnak võib tuua midagi uut lennureisijate nimekirjade riikide vahelise vahetamise küsimuses?
Henrik Hololei: Olemasolev väljapakutud süsteem peaks võtma arvesse kõik olukordi. Antud juhul ei ole ju tegemist olukorraga, kus inimesed oleks tulnud väljastpoolt. Tegemist on ikkagi kohalike terroristidega.
Süsteem, mis on välja pakutud, on piisavalt robustne ja piisavalt efektiivne. Tuleb see ellu viia.
See ei ole tegelikult transpordi rida, see on sisejulgeoleku ja andmekaitse küsimus. Transpordi poole pealt on loomulikul oluline omada võimalikult palju informatsiooni, mis võimaldab teha juba eelnevat turvakontrolli. Eilse kohta saab öelda, et mitte ühtegi paigas olevat julgeolekuprotokolli ei ole rikutud. Praegu on jutt terrorirünnakutest, mis on toimunud avalikus ruumis, metroos. Täpselt sama hästi oleks need võinud toimuda turuplatsi peal.
Kas turvalisuse tagamisel oleks abi sellest, kui juba lennujaama sisenedes juba läbiksid inimesed turvakontrolli?
Henrik Hololei: Mõned riigid on seda ka varem rakendanud, eriti need riigid, kellel on pikaajalisi kogemusi terrorismiga ja kes on selle läbi kannatanud, näiteks Iirimaa rakendas seda süsteemi pikka aega. Praegusel hetkel on see iga liikmesriigi rakendada.
Aga mõelgem ka selle peale, et igasugune meede, mis kasutusele võetakse, peab olema proportsionaalne. Turvakaalutluste hindamine ei kuulu küll minu valdkonda, aga kui lennujaama taha tekib suur inimeste järjekord, mis loob omakorda pinnase, et rünnata hulka inimesi, siis ka see ei ole lahendus. Sel juhul viiakse see perimeeter lihtsalt kaugemale.
See kõik on äärmiselt delikaatne ja ühtegi sellist meedet ei saa ilma eelneva analüüsita teha. See, mis toimub väljaspool turvaala, on liikmesriikide pädevuses, ja ka eile mitmed liikmesriigid võtsid tarvitusele meetmed, et turvalisust just nimelt sellel avalikul alal suurendada. Aga tuleb ka öelda, et kõik meetmed, mis turvaala puudutavad, ei ole olnud probleemiks, neid on rakendatud väga efektiivselt kõigis liikmesriikides ja seda tehakse ka edaspidi. Me kontrollime jätkuvalt, et liikmesriigid seda teevad.
Taustaks: lennureisijate nimekirjade vahetamine riikide vahel
Sellest aastast edastavad lennufirmad broneeringuinfo andmeid (Passenger Names Records ehk PNR) automaatselt politsei- ja piirivalveametile.
Broneeringuinfo analüüsimine lihtsustab kurjategijate tabamist ja kuritegelike võrgustike tuvastamist, muu hulgas aitab see ennetada võimalikke terrorismiakte. Rahvusvahelistel kurjategijatel on reisides kindlad käitumis- ja liikumismustrid, mille põhjal on võimalik kuritegelikku käitumist tuvastada. Infosüsteem analüüsibki selliseid kokkulangevusi.
Eile ütles europarlamendi liige Tunne Kelam, et Euroopa peaks terroristide liikumise piiramiseks võimalikult kiiresti heaks kiitma lennureisijate nimekirjade vahetamise riikide vahel, mille kiireloomuline päevakorda võtmine europarlamendis läbi ei läinud.
"Euroopa liberaalide juht ja endine Belgia peaminister Guy Verhofstadt nõudis novembris küll kohustusliku luureinfo vahetamise kehtestamist ning üle-Euroopalise luurekeskuse moodustamist. Kuid kui 7. märtsil Euroopa Rahvapartei ning konservatiivid tegid Strasbourgis ettepaneku võtta parlamendi juhtiva komisjoni poolt ettevalmistatud PNR kiireloomulisena istungi päevakorda, hääletati see sotsialistide, liberaalide, roheliste ja kommunistide enamuse poolt maha. Põhjendus: võtta PNR vastu üksnes samaaegselt isikuandmete kaitse paketiga. Euroopa Rahvapartei fraktsiooni Prantsuse delegatsiooni juht Alain Lamassoure väitis 7. märtsil, et PNR tõhusa toimimise korral oleks ehk suudetud ennetada Prantsusmaad aastal 2015 tabanud kaht verist rünnakut," kirjutas Kelam.
