Helsingin Sanomat kirjutab, et Ilves kiirustas kogu oma kümneaastase ametiaja jooksul kuni selle sügiseni Soomet NATO-sse, kuid oktoobris hakkas Eesti välispoliitikas sõnaõigust kasutama uus president Kersti Kaljulaid.

„Ei ole meie mure, kas Soome ja Rootsi tahavad liikmeks astuda. Meie huvides on, et koostöö meie vahel toimiks kahe- või mitmepoolselt,“ ütles Kaljulaid ETV intervjuus päev enne presidendiks valimist.

Sama sai selgeks ka Helsingin Sanomatele antud intervjuus: „Eesti president austab Soome rahva otsust, kuidas korraldada kaitsekoostöö rahvusvahelisel tasemel.“

Helsingin Sanomate hinnangul oli võrreldes eelmise presidendiga tegemist kursimuutusega.

Eestis arvatakse endiselt, et Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga suurendaks Läänemere piirkonnas stabiilsust, kuid ei peeta enam Eesti asjaks õhutada Soomet sõjalisse liitu astuma, nagu ei ole ka Venemaa asi õhutada Soomet liitumatuna püsima, kirjutab Helsingin Sanomat.

Helsingin Sanomat leiab, et Eesti välispoliitiliste seisukohtade suhtes jääb vähem tõlgendamisvõimalusi, sest Kaljulaid ei soolotse.

Teine sügise toodud muudatus Eesti välispoliitilistes avaldustes on Helsingin Sanomate teatel Balti riike ja Läänemere piirkonda puudutavate sõjaliste ohtude kahanemine. Vajadus rõhutada Vene ohtu Balti riikidele hajus silmnähtavalt pärast seda, kui Eesti, Läti, Leedu ja Poola saavutasid oma poliitilised eesmärgid juulis toimunud NATO tippkohtumisel.

Eesti välispoliitiline rõhuasetus on nüüd nihkunud Balti riikide julgeolekult kogu Euroopa julgeolekust rääkimisele, kirjutab Helsingin Sanomat.

„Euroopat tuleb vaadelda ühtsena ja me saame julgeoleku tagada vaid siis, kui ei otsi lahendusi üksikute riikide või piirkondade põhjal,“ ütles president Kaljulaid reedel oma ettekandes Berliinis.

Helsingin Sanomate hinnangul on eesmärk motiveerida EL-ile ja NATO-le kindlaks jääma ka neid Euroopa riike, mis asuvad Venemaast kaugemal ja millele Venemaa areng ei ole peamine mure põhjus.

Helsingin Sanomat usub, et alternatiivi läänemeelsusele Eesti poliitikas ei ole. Välis- ja julgeolekupoliitilise vundamendina püsib tugev seotus EL-i ja NATO-ga.

„Kui Keskerakond tõuseb juhtivaks koalitsioonierakonnaks ei pruugita võib-olla enam kuulda sama teravat kriitikat Kremli suhtes kui Reformierakonna juhtimisel, kuid see ei tähenda Moskva-meelsust. Jutt võib hakata kõlama samamoodi, nagu Soomes ollakse harjunud,“ kirjutab Helsingin Sanomat.