Haiti: diktaatorid, riigipöörded ja loodusõnnetused

Pidev ebastabiilsus, mõrvarlikud diktaatorid, üle 30 riigipöörde ning lõputult jätkuvad orkaanid ja teised loodusõnnetused on Haiti 206-aastase ajaloo jooksul nõudnud lugematul hulgal elusid. Ameerika vaeseim riik on praegu välisabist täielikult sõltuv.

Pärast teisipäevast 7-magnituudist maavärinat, mis oli 200 aasta tugevaim, on taas tuhanded haitilased tõenäoliselt hukkunud ja lugematu arv inimesi kodutud, kirjutab The Times.

USA geoloogiateenistuse töötaja Harley Benzi sõnul toimus maavärin pikal murrangujoonel, kus on aastatel 1618-1860 toimunud seitse suurt maavärinat. Ajalooallikate teatel tabas 1860. aasta maavärin samuti Haiti pealinna Port-au-Prince’i ja see võis tekitada ka tsunami.

Moodsa aja võimsaim, 8,1 magnituudine maavärin Hispaniola saarel, mida Haiti jagab Dominikaani Vabariigiga, toimus 1946. aastal ja tappis 1790 inimest.

Haiti iseseisvus 1804. aastal pärast maailma esimest edukat orjade ülestõusu. Prantsusmaa väed alistusid Jean-Jacques Dessalines’i juhitud orjade vägedele.

Asukoht, ajalugu ja kultuur — mille keskmes on voodoo — oleksid lubanud Haitil tõusta turismiparadiisiks, kuid riigi juhid on viinud maa kaosesse, millest on raske välja tulla.