Strasbourgis asuva kohtu seitse kohtunikku langetasid üksmeelse otsuse, et Gussinski hoidmine vahi all 13.-16. juunini 2000 oli vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Sellega rikuti “õigust vabadusele ja julgeolekule” ning ka Venemaa enda seadusi.

Kohus mõistis praegu Iisraelis paguluses elava Gussinski kasuks välja 80 000 eurot kohtukulude katteks.

Vene ajakirjandus- ja sideministri kohusetäitja pakkus vahi all olnud Gussinskile süüdistustest loobumist, kui ta müüb oma meediakontserni Media Most riiklikule gaasifirmale Gazprom, märgiti kohtu avalduses.

Kokkulepe, milles Media Mosti hinna pani paika Gazprom, sõlmiti 2000. aasta juulis. Kriminaalmenetlus Gussiniski vastu lõpetati, kuigi hiljem esitati talle teised süüdistused.

Venemaa esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus Pavel Laptev ütles, et kohtuotsus “ei vastanud Euroopa Inimõiguste Kohtu tavapraktikale”.

“See näitab kaksikmoraali, mida Euroopa Inimõiguste Kohus Gussinski hagis kasutas,” ütles Laptev, lubades otsuse vaidlustada.

Media Most kontrollis sõltumatut Vene telekanalit NTV, mis pälvis tunnustuse Tšetšeenia sündmuste objektiivse kajastamise eest 1990. aastate sõjas. Telekanal püüdis säilitada sõltumatuse ka pärast Vladimir Putini saamist presidendiks.

Gussinski sõnul ähvardasid Vene võimud teda vanglakaristusega, et sundida teda loovutama kontrolli NTV üle Gazpromile, mis oli garanteerinud ligi 500 miljoni dollari ulatuses meediamagnaadi võlgu.

Kokkulepe Gazpromiga jättis Gussinski ilma NTV aktsiate kontrollpakist. Ta lahkus pärast vabanemist Venemaalt.